Ülevaates märgiti ka Hiina esiletõusu sõjalise jõuna, öeldes, et Peking tekitab tõsiseid julgeolekumuresid regioonis ja rahvusvahelisele kogukonnale, sealhulgas Jaapanile.

Eelmise aasta ülevaade esitati ajal, mil pinged Põhja-Koreaga olid haripunktis seoses tuuma- ja raketikatsetuste ning USA presidendi Donald Trumpi ähvardusega rakendada sõjalist jõudu Pyongyangile, kui see jätkab sellist tegevust.

Sestpeale on aset leidnud aga suured nihked diplomaatilisel areenis, mis kulmineerusid Trumpi ja Põhja-Korea liidri Kim Jong-uni tippkohtumisega 12. juunil Singapuris.

Sellele vaatamata rõhutas Tokyo teisipäeval, et Põhja-Korea tuumarelvadest ja rakettidest tuleneva ohu hindamises ei ole muutusi.

Pyongyang kätkeb endas jätkuvalt enneolematut ja vahetut ohtu Jaapani julgeolekule ning märkimisväärselt kahjustab regiooni ja rahvusvahelise kogukonna rahu ja julgeolekut.

Jaapani kaitseminister Itsunori Onodera möönis ülevaates, et Põhja-Korea on alustanud dialoogi oma endiste vaenlaste USA ja Lõuna-Koreaga.

"Kuid me ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et isegi praegu on tema omanduses ja täielikult üles seatud sadu rakette, mille tegevusraadiuses on peaaegu kogu Jaapan," rõhutas minister.

Seetõttu jätkab Jaapan oma kaitsevõime tõstmist Põhja-Korea rakettide ja tuumarelvade vastu ning kavatseb muu hulgas kulutada 4,2 miljardit dollarit USA radarisüsteemide kasutusele võtmiseks.

Jaapani riigikaitse ülevaates väljendati ka muret Hiina sõjaliste kulutuste kasvu ja üha suurenevate mereväeambitsioonide üle.

Ülevaates märgiti, et Hiina rajab sõjalisi objekte vaidlusalustele Lõuna-Hiina mere saartele ja laiendab mereväe tegevust Ida-Hiina mere saarte lähistel, mille suhtes on tal territoriaalvaidlus Jaapaniga.