"Välisilm" vaatles, kuhu on suve jooksul jõudnud arengud Korea poolsaarel ({{commentsTotal}})

Foto: Reuters/Scanpix

Viimaseks suursündmuseks, mida "Välisilm" enne suvepuhkust põhjalikult kajastas, oli USA presidendi Donald Trumpi läbimurre Põhja-Korea suunal. Näis, et Trumpi talle täiesti iseloomulikul stiilil on oma eelised, arvaku ülejäänud sellest, mida tahes. Kuhu see protsess on aga suve jooksul jõudnud?

12. juuni kohtumise mõju on seni jäänud lahjaks. Neljapunktilises ühisavalduses kinnitasid Donald Trump ja Kim Jong-un muuhulgas, et alustavad Korea rahu nimel tööd läbi välisministrite ning et Põhja-Korea pühendub Korea poolsaare täielikule tuumavabaks muutmisele.

Peaaegu kolm kuud hiljem tuleb tõdeda, et palju pole muutunud. Trump näitas rahulolematust ja tühistas välisminister Mike Pompeo järjekorras neljanda visiidi Pyongyangi.

Aasia eksperdi Monika Reinemi sõnul tuleb vahet teha kahel protsessil - üks on poolsaare tuumadesarmeerimine ja teine usalduse tõstmine, kus mõlemad piidlevad üksteist umbusklikult.

"Selles usalduse protsessis näeme samme. Põhja-Korea on sulgenud polügoone. Juba maikuus oli Punggye-ri tuumapolügooni sulgemine, mis oli tohutu meediasündmus, kuhu ei lubatud ühtki tuumaeksperti. Ja kust ei tohtinud midagi kaasa võtta, näiteks peotäit mulda, mida saaks kuskil pärast laboris analüüsida. Kuhu see sulgemine läks, me ei tea. Kas need tunnelid ka suleti, kas hävinesid plahvatuses..." rääkis välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik Reinem.

"Teiseks, Sohae raketimootori testbaas suletud. Ja samamoodi eksperdid hindavad, et mõlemad asjad on tagasipööratavad. Need ei ole lõplikult suletud. See on sümboolne samm usalduse tekitamiseks. Juulis tagastas Põhja-Korea Korea sõjas hukkunud ameeriklaste säilmed. 55 kastikest. Sümboolne samm, mida oli kerge astuda. Teiselt poolt USA on teinud seda, et on öelnud, et nad ei tee ühisõppusi Lõuna-Koreaga. Juba eelmised õppused kevadel tegid nad vähendatud mahus ja ajaraamis. Augustis toimuma pidanud õppused jäeti ära. Nüüd kas järgmised toimuvad või ei toimu, näeme hiljem. Need on sellised kahelt poolt astutud sammud, mis mõlemad on tagasipööratavad, aga need on olnud vajalikud usalduse tekitamiseks. Nüüd kui räägime tuumavabaks muutmise sammudest, siis pole me näinud ühtki arengut," nentis ta.

Segased lood valitsevad õppustega - Pentagon tahab neid kindlasti jätkata varem planeeritud mahus.

Kaitseminister James Mattis võis vahepealse teatega, et õppuste peatamist kavas pole, sillutada teed töökoha kaotusele, kuna president Trump rõhutas järgmisel päeval, et ühisõppused on liiga kallid ja neid pole vaja. Seni ei ole kinnitanud ükski asjaosaline, et õppused ära jääksid.

Korea poolsaare rahu saavutamiseks peavad tasakaalu leidma Hiina ja USA, kes loobivad üksteisele imporditolle.

"Võtmemängijad on USA ja Hiina selles kolmnurgas. Hiinal on kindlasti palju võita ses mõttes, et kui Põhja-Korea hakkab samme tegema, näiteks majanduse vallas siis seal on palju firmasid, kes tahaksid hakata ülesehitustööd tegema, majanduslikus mõttes on seal suur potentsiaal. Hiina peab nüüd lihtsalt jälgima, et ei kaotaks mõju ei ühelt ega teiselt poolelt," lausus Reinem.

Selle, et kõik pole siiski hästi, ütles välja Jaapan, kui avalikustas kaitsepoliitika valge paberi. Kaitseminister Itsunori Onodera sõnul ei ole Põhja-Korea tuumaraketioht kuhugi kadunud.

"Põhja-Koreal on mõnisada Rodong raketti, mille võimuses on lennata meie territooriumile ning need on praegugi stardivalmis. Nad on korraldanud tuumakatsetusi ja ballistilise raketi katsetusi. Oleme näinud nende tuumaraketi programmi edusamme," nentis Onodera.

Reinem ei usu, et Pyongyang seekord suurt raketikatsetust korraldaks ja juba see oleks tugev sõnum. "Huvitav on jälgida, mis toimub 9. septembril, kui on Põhja-Korea asutamise 70. aastapäev. Planeeritud on suurejooneline tseremoonia. Kas Xi Jinping läheb sinna või ei lähe, et kes need külalised on, keda Kim saab vastu võtta."

Külaliste kõrval me ilmselt ei näe Lõuna-Korea presidenti Moon Jae-ini, kes on vedanud lähenemispoliitikat. Ülehomme saadab Soul Pyongyangi eridelegatsiooni, et valmistada ette kuu lõppu planeeritud uut riigipeade tippkohtumist.

Lõuna-Korea ühiskond toetab leppimist, sest see annab ka võimaluse näha ilmselt viimast korda oma sugulasi pärast Korea sõda.

"Päev pärast Trumpi-Kimi tippkohtumist toimusid Lõuna-Koreas valimised, kohalikul tasandil, aga ka vahevalimised, oli vist 17 kohta parlamenti, ja siis valitsuspartei ehk president Moon Jae-ini partei tegi puhta töö," märkis Reinem.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: