USA administratsioon teatas reedel, et ei rahasta enam ÜRO Palestiina pagulasametit (UNRWA). Nädal varem kärbiti 200 miljoni dollari võrra riikliku abiorganisatsiooni USAID kaudu palestiinlastele antavat abi.

Need ei ole Trumpi administratsiooni esimesed vastuolulised sammud, mis vaimustavad Iisraeli valitsust, kuid ärritavad ja hirmutavad rahvusvahelist kogukonda ja palestiinlasi, kelle unistus iseseisvast riigist lükkub üha ebamäärasemasse tulevikku.

Kärped tehti teatavaks olukorrras, kus rahvusvaheline kogukond püüab jõuda kokkuleppele senisest suuremas humanitaarabis vaseuses virelevale Gaza sektorile, mille elanikud sõltuvad välisriikide lahkusest.

USA oli pikka aega UNRWA suurim rahastaja, kes toetas ametit aastas rohkem kui 350 miljoni dollariga. UNRWA toetab palestiinlasi, kes põgenesid kodunt 1948. aasta sõja ajal, mis viis Iisraeli riigi rajamiseni, ja nende järeltulijaid.

Iisrael ja USA on vastu põhimõttele, et palestiinlased saavad anda põgenikustaatuse lastele edasi, ja nõuavad UNRWA-lt pagulastena abi saajate arvu olulist kärpimist.

Palestiinlased süüdistavad Ühendriike varjamatus erapoolikuses ja püüdes neilt õigused ära võtta.

Detsembris tunnustas USA Jeruusalemma Iisraeli pealinnana, eirates aastakümneid kehtinud rahvusvahelist kokkulepet, et vaidlusaluse linna staatus otsustatakse iisraellaste ja palestiinlaste läbirääkimistel.

Ühendriikide Jeruusalemma saatkonna avamine mais vallandas palestiinlaste protestid Gazas, kus Iisraeli sõdurite kuulide läbi hukkus mitukümmend meeleavaldajat.

Üks Euroopa diplomaat ütles laupäeval, et USA sammud ja neid saatev lubadus panna ÜRO Julgeolekunõukogus veto kõigile Iisraeli kritiseerivatele avaldustele, om vesi Iisraeli valitsuse veskile.

Kärpimisega väheneb Trumpi mõju palestiinlaste üle

Iisraeli ajaloo kõige parempoolsem valitsus on üha enam veendunud, et tal on vabad käed hoogustada asunduste ehitamist palestiinlaste aladele, ja juba on hakatud rääkima ka mõnede okupeeritud Läänekalda piirkondada annekteerimisest, ütles diplomaat.

Endine Iisraeli diplomaat ja nüüdne analüütik Alan Baker ütles, et USA otsus UNRWA asjus on väga loogiline, sest sellest on saanud anakronistlik organisatsioon - see põlistab põgenikustaatust, mitte ei püüa seda lahendada.

Bakeri sõnul on abisummade äravõtmise eesmärk ka palestiinlased tagasi läbirääkimislaua taha sundida. Teised vaatlejad ei pea seda kuigi tõenäoliseks.

Trumpi meeskond eesotsas tema väimehe Jared Kushneri ja Lähis-Ida saadiku Jason Greenblattiga on püüdnud läbi suruda nn lõppkokkulepet, kuid palestiinlased on pärast Jeruusalemma tunnustamise otsust tema administratsiooni boikoteerinud.

Ühe teise Euroopa diplomaadi hinnangul jääb abi kärpmisega väiksemaks ka Trumpi mõju palestiinlaste üle. "Kui pole enam raha, millega ähvardada, kaovad mõjutusvahendid," tõdes ta.

Palestiina majandusteadlane Nasser Abdel Kareem ütles AFP-le, et kärped teevad häda tavalistele palestiinlastele, kuid valitsusele on neil vähe mõju. Erinevalt mitmest Euroopa riigist ei rahasta USA otse Palestiina omavalitsuse eelarvet. Ainus osa USA rahastusest, mis läheb otse omavalitsusele - julgeolekukoostööks Iisraeliga - jäi kärbetest puutumata.

Palestiina mõttekoja Al-Shabaka president Nadia Hijab ütles, et läbirääkimistele naasmine oleks palestiinlaste hulgas äärmiselt ebapopulaarne. Hijab ja paljud palestiinlased ei arvagi, et USA tahaks tuua Palestiina juhid tagasi kõneluslaua taha. Tema sõnul on nad veendunud, et USA püüab aidata Iisraelil "lõpetada konflikt oma tingimustel ja seadustada okupatsioon". See tähendaks palestiina pagulaste õigusteta jätmist ja neil kaoks lootus ühel heal päeval ajaloolisele kodumaale naasta.

Nii Jordaanias kui Liibanonis elavatel palestiina pagulastel on vähem õigusi kui kodanikel ning haridus-, tervishoiu- ja mitmeid teisi teenuseid saavad nad suuresti tänu UNRWA-le.