"Olen otsustanud, et liitun Reformierakonnaga ja kandideerin eelseisvatel riigikogu valimistel Harju- ja Raplamaal," ütles eelmisest suvest parteituna poliitikas tegutsenud Mihkelson ERR-ile antud pikemas usutluses.

Mihkelsoni sõnul esindab Reformierakond kõige paremini neid veendumisi, mida ta isiklikult poliitikas omab ja jagab.

"Ma olen vaadetelt parempoolne. Pean oluliseks isikuvabadusi ja et inimesed oleksid ettevõtlikud. Et riik soosiks, et inimesed oleksid vabad ja ettevõtlikud," selgitas ta.

Mihkelson ei näinud probleemi selles, et varem kuulus ta konservatiivsesse IRL-i ja nüüd liitub liberaalse Reformierakonnaga.

"Ma ei näe, et siin oleks minu jaoks põhimõttelisi muutusi. Kui ma lahkusin IRL-ist, siis nägin, et erakond vaatab oma konservatiivsetes vaadetes rohkem minevikku kui tulevikku. Ma arvan ka, et inimesed ei vali poliitikuid selle järgi, milline on tema veendumuste pagas poliitterminoloogilisel skaalal, vaid millesse ta usub."

ERR-i küsimusele, kas tema sihiks Reformierakonnaga liitumise järel on olla riigikogu väliskomisjoni esimees, saada välis- või kaitseministriks või siirduda hoopis Euroopa Parlamenti, vastas Mihkelson, et lähemad kuus kuud keskendub ta sellele, et teha riigikogu valimistel hea tulemus.

"Edasi sõltub kõik sellest, milline mandaat antakse mulle ja erakonnale. Loomulikult on poliitikas osalejal igaühel võimalik mõelda, millised on tema ambitsioonid tulevikuks. Sul võib olla mingi siht mingi positsiooni suhtes, aga lõpuks sõltub kõik valimistulemustest ning millised jõud valitsuse moodustavad," sõnas Mihkelson.

Küsimusele, miks ta liitus Reformierakonnaga ja mitte poliitilise liikumisega Eesti 200, kus ees ootab Margus Tsahkna, vastas Mihkelson, et Reformierakond suudab täna kõige paremini esindada neid vaateid, mida ta isiklikult omab.

"Tean Eesti 200 inimesi hästi. Astusime ju koos Margus Tsahknaga IRL-ist välja, oleme riigikogus pinginaabrid ja paljudes küsimustes mõttekaaslased. Aga minu valik oli liituda Reformierakonnaga."

Samas tervitas Mihkelson Eesti 200 tulekut poliitikamaastikule ja leidis, et selle liikumise aetavast rahulikust ja tulevikku suunatud debatist võidab Eesti poliitika tervikuna. Mihkelsoni hinnangul ei pruugi Eesti 200 Reformierakonnalt hääli röövida, vaid tuua valimiskastide juurde neid valijaid, kes seda seni pole teinud.

Marko Mihkelson (48) astus Res Publica liikmeks 7. detsembril 2001. Res Publica ja Isamaliidu liitumise järel sai temast IRL-i liige. Ta astus sealt koos Margus Tsahknaga välja 26. juunil 2017. Viimastel riigikogu valimistel 2015. aastal kandideeris Mihkelson IRL-i nimekirjas Eesti suurimas ringkonnas Harju- ja Raplamaal, kus sai 2842 häält. Enne poliitikukarjääri töötas Mihkelson ajalehes Postimees erinevatel ametikohtadel ning Balti Venemaa Uurimise Keskuse direktorina.

Ajakirjanik Toomas Sildami täispikka intervjuud Marko Mihkelsoniga saab ERR-i uudisteportaalist lugeda teisipäeva pärastlõunal.

Toomas Sildam ja Marko Mihkelson Autor: Siim Lõvi /ERR