Tööõnnetuskindlustuse loomine puudutaks kõiki Eesti töötajaid ja tööandjaid. Enamik tööõnnetusega seotud kuludest kaetakse praegu sotsiaalkindlustussüsteemist.

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut ütles ERR-ile, et tööandjatele kompenseeritaks tööjõukulude kasv.

"See, et tööõnnetuskindlustus tähendab ettevõtjate jaoks lisakulu on selge ja tuleb kuskilt kompenseerida. Kas me vähendame selle võrra sotsiaalmaksu, kas me vähendame selle võrra töötuskindlustusmakset on otsutamise koht, seda me tahamegi osapooltega läbi rääkida," rääkis Sikkut

Sikkuti sõnul kompenseeritakse tööjõukulusid kõikidele ettevõtetele võrdselt. See tähendab, et ettevõtete, mille töövaldkonnas on väike tööõnnetuse risk ja maksukoorem langeks.

Ettevõtted, mille töökeskkonnas on aga suur tööõnnetuse risk, peaks arvestama suureneva maksukoormusega. Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsari sõnul tahab riik panna liiga suure vastutuse tööandjale.

"On tööandjaid, kes võib-olla ei hoolitse piisavalt ohutu töökeskkonna eest, aga täpselt samamoodi on palju töötajaid, kes ei järgi neile siis kehtestatud tööohutusnõudeid. Ei ole ka kõige mõistlikum nii-öelda lahendada seda selliselt, et eesmärgina isegi ei ole seatud parandada töötajate tööohutus käitumist, et kogu süsteem keskendub ainult sellele, et parandada tööandjate poolset," rääkis Tamsar.

Ehistusettevõtte Nordecon juhatuse esimees Gerd Müller arvab, et parim viis tööõnnetuste vähendamiseks on ennetustöö.

"Ega see teadlikkuse tõstmine ja pidev täiendõpe on ainukene moodus, mis moodi seda tagada, muul moel, noh ütleme niiviisi rohkem raha kokku korjates või või mingisuguseid sundmooduseid sinna peale pannes, et ma ei usu, et see väga suuri tulemusi annab," ütles Tamsar.

2017. aastal registreeriti tööinspektsioonis kokku 5184 tööõnnetust, millest üheksa lõppes surmaga ja 1117 raske kehavigastusega.