Ajalehe Financial Times andmetel leidis sõltumatu juurdlus, et Danske panga Eesti filiaali kaudu liikus ainuüksi ühe aasta jooksul ligi 30 miljardi dollari ulatuses Venemaalt ja mujalt endisest Nõukogude Liidust pärit raha. Tegemist on Danske panga poolt tellitud raportiga, mille on koostanud konsultatsioonifirma Promontory Financial ning mille mustandiga õnnestus Financial Timesil tutvuda.

Endine rahandusminister Ligi vastas "Aktuaalse kaamera" stuudios küsimustele järgnevalt:

Te olite rahandusminister aastatel 2009-2014. Seega väga õige inimene vastamaks küsimusele: "Kuidas selline asi üldse võimalikuks sai osutuda?

Erastruktuur, panga filiaal, kusjuures Skandinaavia panga... See usk, et Skandinaavia ärikeskkond on laitmatu, oli üks põhjus. Teine [põhjus] muidugi, et ega rahapesu on läinud rahvusvahelisse fookusesse ka päris viimastel aastatel rohkem. 2014. aasta oligi mõnes mõttes murrang, seoses nende Krimmi sündmustega ja sanktsioonidega hakati jälitama seda Vene raha pesemist rohkem.

Te tahate öelda, et Eesti riik oli lihtsalt nii sinisilmne ja laskis enda silme all liigutada miljardeid, kümneid miljardeid kahtlase päritoluga raha? Me siiani ei tea ju, mis raha, kella raha...

Ega riik ei jälgi otseselt ju panga seise. Riik on eri institutsioonid. Rahapesu järelevalve eest vastutab eelkõige rahapesu andmebüroo, mis on siseministeerium. Aga avastas selle 2014. aastal oma riskiauditi käigus finantsinspektsioon, kus mul oli õnn olla nõukogu esimees, aga noh, need pole minu suled, ma lihtsalt ütlen, et 2014. aasta oli esimene edukas aasta sellel alal.

Tagantjärele tarkusena võib-olla, aga miks te jõulisemalt ei reageerinud? Miks ei tehtud näiteks prokuratuurile ühtegi kuriteoavaldust?

Polnud millelegi reageerida. Polnud alust, sest rahapesu on iseenesest kuritegu, kus tuleb teada raha päritolu. Teada, et see on kuritegelik raha - definitsiooni järgi, vanasti vaadati seda niimoodi. Rahapesu andmebüroo oli siis see, kes kriminaalasju sai uurida. Finantsinspektsioon ei saa kriminaalasju uurida, tal ei ole neid õigusi ega meetodeid. Küll aga finantsstabiilsuse kontekstis... ehk siis tõepoolest 2014. aastal see audit oli ja see leidis, et Danske filiaalis on riskijuhtimine korrast ära. Ja peab märkima ka, et sellega ei nõustunud kohe Danske pank, Taani emafirma ega ka Taani järelevalve.

Me räägime väga pikast perioodist, kui on toimunud kahtlasi tehinguid. Me räägime Danske pangast... Aga me oleme siiani kiidelnud, et meil on tugev pangandus, Skandinaavia kvaliteet, IT-võimekus, läbipaistvus... See kõik on siis bluff olnud või?

Kindlasti mitte. Siin lihtsalt on olnud üks äripraktika, mis oli natuke fookusest ära ja mida käsitletakse ka teistmoodi. Sest üks põhjus on see, et lihtsalt on rahapesu rohkem fookuses rahvusvaheliselt. Teine on see, et Venemaa, kust raha tuli, on keeldunud koostööst. Kui ta kunagi oleks olnud selleks koostööks väga valmis, siis uuemal ajal, kui see oli seotud Kremli ja sanktsioonidega, on ta täiesti lõpetanud koostöö. Selles mõttes ka igasugune uurimine ja kontroll on väga pärsitud.