2013. aasta oktoobris toimunud koosolekul ütles Danske uus äripanganduse juht Thomas Borgenile, et välisriikidest pärit tehingute maht panga Eesti harus on palju kõrgem kui konkurentidel ning seda tuleb kontrollida ja võimalusel ka vähendada, teatas Financial Times, tuginedes lehe kätte sattunud koosoleku protokollile.

Protokolli kohaselt rõhutas Borgen kesktee leidmist ning soovis seda küsimust arutada edasi väljaspool koosolekut. 

Rahapesu uurimisega seotud allika sõnul on see protokoll uurimises kõige tähtsam dokument. "See oli see hetk, kui tehti otsus mitte peatada seda tegevust," lisas ta.

Kõnealusel koosolekul andis olukorrast ülevaate Lars Morch, kes võttis aasta varem Borgenilt üle rahvusvahelise panganduse juhi koha. Morch vallandati tänavu aprillis, kui panga juht tunnistas, et oleks pidanud juba varem seoses rahapesukahtlusega läbi viima põhjalikuma uurimise.

Koosolekul viibis ka toonane Danske rahandusjuht Henrik Ramlau-Hansen, kellest sai 2016. aastal Taani finantsjärelevalve asutuse juht.

Protokollis märgitakse ka, et Danske Eesti haru korrespondentpangaks määrati JPMorgani asemel Bank of America.

Taani finantsjärelevalveameti raport Danske kohta tänavu mais, mille tulemusena Ramlau-Hansen ametist lahkus, tõi välja, et 2013. aasta juulis peatas korrespondentpank (JPMorgan) oma suhte Eesti haruga seoses võimalike probleemidega haru mittekodanikest klientidega. JPMorgan ja Deutsche Bank olid tol ajal Danske korrespondentpangad. Deutsche Bank külmutas oma suhte Danske Eesti haruga 2015. aastal.

JPMorgan keeldus ajalehe väiteid kommenteerimast.

Rahapesuskandaaliga seoses on tõstatatud küsimusi, mida Danske juhtkond ja nõukogu skandaalist teadsid ning millal nad sellest teada said. Borgen juhtis Danske rahvusvahelist pangandust, mille hulka kuulus ka Eesti, aastatel 2009 kuni 2012. Aasta hiljem sai ta panga tegevjuhiks.

Kahtlustuste kohaselt viidi Danske Banki Eesti haru kaudu aastatel 2007-2015 läbi ulatuslikku rahapesu. Wall Street Journali hinnangul moodustasid mitteresidentidega seotud tehingud sel perioodil 150 miljardit dollarit (umbes 130 miljardit eurot). Kui palju sellest mahust võis olla rahapesu, ei ole veel selge, kuid erinevatel hinnnangutel võib ulatuda mitme miljardi euroni.

Danske avaldab järgmisel nädalal enda järeldused skandaali puudutava uurimise kohta.

Võimaliku rahapesu uurimiseks on lisaks panga enda juurdlusele algatatud kriminaalasi nii Taanis kui ka Eestis.