Wall Street Journal viitab perioodil 2007-2015 toimunud tehingute tohutut ulatust kirjeldas oma allikatele, kes on teemaga lähemalt kursis.

Suurem osa tähelepanu pälvinud maksetest ja hoiustest on seotud ettevõtetega, millel on sidemeid Venemaa ja teiste endiste Nõukogude Liidu vabariikidega.

Danske Banki on juba varem finantsjärelevalve poolt süüdistatud rahapesuvastaste meetmete ebapiisavas. Samas pole panga sisejuurdluse eksperdid veel jõudnud järeldusele, et kõik 150 miljardi dollarini ulatunud tehingud Eesti filiaali mitteresidentide kontodel oleksid kuidagi kahtlased.

Kuid niivõrd ulatuslik rahavoog annab alust arvata, et varem meedias mainitud summa - ehk kahtlasi tehinguid kaheksa miljardi euro ulatuses - on skandaali tegelikust ulatusest väga palju väiksem. Samuti oleks 150 miljardit dollarit oluliselt suurem kui varasem Financial Timesi poolt välja käidud summa ehk 30 miljardit dollarit.

Wall Street Journal märgib, et 150 miljardit dollarit, mille kohta on praeguseks antud teada ka Danske juhatusele, on hiiglaslik summa mitte ainult väikese Eesti pangandussüsteemi arvestades, vaid tegu on väga suure summaga ka Venemaa jaoks. Näiteks ületab 150 miljardit dollarit Venemaa ettevõtete ühe aasta kasumite summat.

Ühe allika sõnul läbis suur osa sellest rahavoost Danske Eesti filiaali nii kiirelt, et täielikult seda ametlikes aruannetes näha ei olnud.

Danske Banki juhatuse esimees Ole Andresen teatas kommentaariks tehtud avalduses, et kõik järeldused tuleks teha tõendamist leidnud faktide alusel, mitte aga kontekstist välja võetud infokildude põhjal. "Nagu me oleme ka varem teatanud, on selge, et selle portfoolioga seotud teemad olid suuremad kui me varem eeldasime."

Panga kinnitusel on sisejuurdluse tulemused hetkel vormistamisel.

Taani finantsjärelevalve käesoleva aasta raporti kohaselt ei tegutsenud Danske juhtkond aga sellele teemale reageerimisega piisavalt kiirelt ning ignoreeris teiste pankade ja oma panga nn vilepuhujate kurtmist.

Eesti finantsinspektsioon kurtis sellel teemal Taani kolleegidele juba 2012. aastal ning koostas 2014. aastal 200-leheküljelise raporti Eesti filiaali puudujääkide kohta. Eesti finantsjärelevalve raporti kohaselt ei suutnud Eesti filiaal esitada oma klientide sissetuleku päritolu kohta isegi kõige elementaarsemat informatsiooni.

Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler kommenteeris Wall Street Journalile, et Danske Eesti filiaali puhul oli märgata palju ohumärke.

Olukord muutus väidetavalt tänu sellele, et üks teine suurpank keeldus Danske Eesti filiaaliga edaspidi tehinguid tegemast. Bloombergi andmetel oli selleks pangaks Deutsche Bank.