Erik Gamzejev | Eestikeelne gümnaasium kui eestluse hoidja Ida-Virumaal ({{commentsTotal}})

Foto: Põhjarannik

Kummaline on, et poliitikud räägivad jätkuvalt eestluse tugevdamise vajadusest Ida-Virumaal, aga samal ajal kaotavad ise ära selle kõige tugevamad hoidjad − eestikeelsed gümnaasiumid, tõdeb Erik Gamzejev Vikerraadio päevakommentaaris.

Aastakümneid on peamine eestluse hoidja Kohtla-Järvel olnud Järve gümnaasium. Koolis, mis varem kandis 1. keskkooli nime, on praegu põhjust nii rõõmustamiseks kui ka muretsemiseks. 

Heameelt tegid hiljuti avaldatud riigieksamite tulemused, mis tõestasid taas, et Järve gümnaasium kuulub riigi tugevamate koolide hulka. Matemaatikas oli keskmine hinne koguni 91,4. Eksamihinnete tabelitesse võib suhtuda nii ja naa, kuid kuna tegu ei ole juhusliku sähvatusega (see kool on tipu läheduses olnud aastaid), on see kooli tugevust peegeldav seaduspärasus. 

Muretsemiseks annab aga põhjust see, et kevadel lõpetab Järve gümnaasiumi viimane lend. Praegustest 10. ja 11. klasside õpilastest saavad juba Kohtla-Järve riigigümnaasiumi lõpetajad. 

Miks peaks selle üle muret tundma? Eestis tegutseb juba 15 riigigümnaasiumi ja enamik neist edukalt. Nii võib väita ka riigieksamite tulemuste pingeridu vaadates. Kuid on mõned erandid ja üks nendest on siinsamas Kohtla-Järve naabruses 2015. aastal uhiuues majas tegevust alustanud Jõhvi riigigümnaasium.

Erinevalt enamikust teistest riigigümnaasiumidest on see kakskeelne, osas ainetes toimub õppetöö nii eesti kui vene keeles. See kool riigieksamite tulemuste põhjal eestikeelse õppega koolide seas esimese saja hulka ei mahtunud. Ka venekeelse osa punktisumma jäi näiteks Järve gümnaasiumile kõvasti alla. Uus äge koolimaja on Jõhvi uhkus, aga loodetud head õppetulemust pole kakskeelses gümnaasiumis õnnestunud saavutada.

Kohtla-Järvel järgmisel aastal tegevust alustav riigigümnaasium sünnib sama põhimõtte järgi. Sinna koondatakse kõik Eesti suuruselt viienda linna gümnasistid. Eesti emakeelega õpilaste osakaal jääb selles hiidkoolis umbes 15-20 protsendi kanti ehk selgesse vähemusse. 

Ei ole põhjust kahelda, et Kohtla-Järve riigigümnaasiumi direktoriks valitud endine slaavi põhikooli direktor Irina Putkonen püüab teha kõik temast sõltuva, et loodavas koolis oleks heatasemeline õpe. Loodetavasti suudetakse seal hoida ka seda miskit, mil nimeks eesti vaim. See püsis 1. keskkoolis tugev ka nõukogude võimu aastatel. Ei õnnestunud seda murda ka taasiseseisvunud Eestis kohalikul linnavõimul, kes tagandas koolijuhi ametist talle ebasobiva ja valest parteist Sirje Jõemaa.

See on olnud olemuslikult Kohtla-Järve eesti kool hoolimata sellestki, et praegu on ligikaudu pooled seal õppivad lapsed peredest, kus kodune keel pole eesti keel. Eesti kultuurile tuginevat gümnaasiumi vaimu on rahvusest sõltumata hoidnud läbi aegade nii kooli õpetajad, õpilased kui lastevanemad. 

Kooli vilistlane, kauaaegne eesti keele õpetaja ja kogu Eestis tuntud rahvatantsujuht Urve Kilk on Põhjarannikus kirjutanud, et eestikeelse gümnaasiumi kaotamine Kohtla-Järvel oleks siinse eestluse täielik hävitamine. "Ma ei mõista, miks ollakse leppinud riigigümnaasiumi loomise plaaniga meie linna. Kõik oleksid justnagu rahul, et eestlus kaob," kirjutas Urve Kilk aasta tagasi.

Tänavu sügisel rääkis üks Isamaa juhtfiguure justiitsminister Urmas Reinsalu Põhjarannikule kirglikult, et gümnaasiumireformi tulemusel ei tohi tekkida Ida-Virumaal olukorda, kus eesti emakeelega lapsed jäävad eestikeelsest hariduskaarest kõrvale. "Üks ja ainumõeldav lahendus on, et Ida-Virumaal peab olema võimalik saada kvaliteetset gümnaasiumiharidust täielikult eestikeelses keskkonnas. Arvulised kategooriad ei mängi seejuures mingit tähtsust – kas jaksame selles gümnaasiumitasemes panna välja piltlikult öeldes tuhat või kümme tulevast õpilasi. Vene emakeelega lastele üleminekutee korraldamine on omaette projekt," kinnitas ta.

Aga mis nüüd siis muutunud on?  Maakonnakeskuses Jõhvis ei saa kvaliteetset gümnaasiumiharidust täielikult eestikeelses keskkonnas alates 2015. aastast. Kas 2019. aasta sügisest muutub see küsitavaks ka Kohtla-Järvel? Mõnes maakohas Ida-Virumaal – Toilas ja Iisakus – jäävad täielikult eestikeelse õppega gümnaasiumid esialgu veel alles. 

Ilmselt on praegu, mil Kohtla-Järvel Pärna tänaval on uue gümnaasiumihoone ehitamine juba alanud, keeruline varem tehtud otsuseid pöörata. Tõsi, 1980. aastate lõpus õnnestus Püssi linna eestlaskonnal eestluse hoidmise huvides hoida ära sinna kakskeelse keskkooli rajamine, ehkki selle ehitust oli juba samuti alustatud. Nüüd kõlavad kohaliku Eesti kogukonda esindava Urve Kilgi muremõtted ja ohusignaalid kurtidele kõrvadele. Urmas Reinsalu avaldused kipuvad jääma tühjadeks hõigeteks.

Kummaline on, et poliitikud räägivad jätkuvalt eestluse tugevdamise vajadusest Ida-Virumaal, aga samal ajal kaotavad ise ära selle kõige tugevamad hoidjad − eestikeelsed gümnaasiumid. Ja kui tuleb jutuks riigi ametikohtade ületoomine Ida-Virumaale, selgub, et keegi ei taha perega kolida, kuna lastele pole võimalik pakkuda head gümnaasiumiharidust eestikeelses keskkonnas.

On arusaadav, et kakskeelsete gümnaasiumide puhul on praegu katsetamise aeg ja liigutakse alal, kus varem pole siinmail astutud.

Järve gümnaasiumi (järgmisest sügisest põhikooli) direktori Anne Endjärve sõnul ei tasu praegu paanikat tekitada ja loota tasub ikka parimat. Aga selleks, et hästi läheks, tuleb saada selge pilt põhjustest, miks Jõhvi gümnaasiumis pole õpe soovitud moel õnnestunud, ja püüda neid vigu Kohtla-Järve riigigümnaasiumis vältida. Sel juhul on lootust, et ehk kümme aastat hiljem ei mäleta praegusi muremõtteid keegi. Aga kui häid lahendusi pole, siis ei tasu karta tunnistada, et valitud tee pole õige ega mõistlik. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Rain Kooli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: