"On selge, et Danske Bank ei ole täitnud oma kohustusi võimaliku rahapesuga Eestis. Ma sügavalt kahetsen seda. Kuigi ettevõttevälise advokaadibüroo juurdlus näitas, et ma olen täitnud oma õiguslikud kohustused, ma arvan, et kõigile on parem kui ma tagasi astun," ütles Borgen teates börsile.

"Tegevjuhina ma vastutan asjade eest, mis pangas toimuvad ja loomulikult ma võtan vastutuse. Mulle on mõnda aega olnud selge, et tagasiastumine on õige asi, mida teha, aga ma olen seda otsust edasi lükanud, sest ma olen tundnud vastutust juhtida pank läbi selle keerulise aja uurimiste lõpuni," lisas ta.

"See on olnud suur privileeg juhtida rohkem kui 20 000 töötajat, kes iga päev väsimatult annavad meie klientidele turu parimat nõu ja teenuseid ja ma hakkan neist kõigist puudust tundma. Pangal on ilmselgelt selle asja tõttu suur töö ees, aga pangal on tugev vundament ja see on hästi tulevikuks valmis," märkis Borgen.

Panga nõukogu esimees Ole Andersen ütles, et tal on kahju, et Borgen lahkub. "Loomulikult oleme me situatsiooni jooksvalt arutanud ning ma jagan tema hinnangut ja austan tema otsust, mille osas ma nõustun, et see on õige. Thomas Borgen on teinud Danske Banki jaoks mitme aasta lõikes tohutuid pingutusi. Seda eriti viimase viie aasta jooksul tegevjuhina, kui ta on juhtinud panga ümberkujundamist ja arengut. Danske Bank tervikuna on täiesti erinev ja tugevamas positsioonis, võrreldes selle ajaga, kui ta ametisse nimetati," märkis Andersen.

Thomas Borgen jätkab panga tegevjuhina uue juhi ametisse nimetamiseni. Borgen vastutas enne Danske Banki juhiks saamis aastatel 2009-2012 panga rahvusvahelise panganduse ja sealhulgas Eesti filiaali tegevuse eest.

Siseauditi täismahus raporti leiab Danske Banki kodulehelt.

Uudist täiendatakse!

Taani Danske Bank avalikustab kolmapäeval kell 11 algaval pressikonverentsil oma sisejuurdluse tulemused seoses panga Eesti harus toimunud võimaliku rahapesuga.

Kahtlustuste kohaselt viidi Danske Banki Eesti haru kaudu aastatel 2007-2015 läbi ulatuslikku rahapesu. Wall Street Journali hinnangul moodustasid mitteresidentidega seotud tehingud sel perioodil 150 miljardit dollarit (umbes 130 miljardit eurot). Kui palju sellest mahust võis olla rahapesu, ei ole veel selge, kuid erinevatel hinnnangutel võib ulatuda mitme miljardi euroni.

Danske Banki Eesti haru oli Taani finantsjärelevalve alluvuses, mis oleks pidanud tagama, et pangas on rahapesu tõkestamiseks piisavad kontrollimeetmed. Taani finantsjärelevalve ei kontrollinud Danske Eesti filiaali piisava hoolsusega, enne kui Eesti finantsinspektsioon 2014. aastal seda ise kontrollida otsustas ja probleemid välja tõi.

Samuti peatas meedia andmetel 2014. aastal Deutche Bank mõnede Danske Eesti filiaalist pärinevate maksete edastamise ja lõpetas aasta hiljem täielikult Eesti klientide teenindamise.

Võimaliku rahapesu uurimiseks on lisaks panga enda juurdlusele algatatud kriminaalasi nii Taanis kui ka Eestis.