WSJ: Danske teadis musta nimekirja kuuluvatest klientidest seniväidetust varem ({{commentsTotal}})

Danske Bank
Danske Bank Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Danske Banki töötajad teadsid juba 2013. aasta alguses, et panga Eesti haru võõrustab kliente, kes on Venemaa keskpanga hinnangul toime pannud finantsalaseid rikkumisi, selgub pangatöötajate vahelisest kirjavahetusest. Pank ise on öelnud, et sai probleemidest teada 2013. aasta lõpus.

The Wall Street Journal on näinud kirjavahetust, millest selgub, et pangatöötajad teadsid esialgu öeldust varem probleemidest Eesti harus, sealhulgas seda, et haru teenindab Venemaal musta nimekirja pandud kliente.

Tegemist on ühega viimastest viidetest sellele, et Danske Bank teadis juba kaks aastat enne seda, kui hakkas sulgema kahtlaseid kontosid, et läbi Eesti haru võib käia ebaseaduslik rahavoog.

2013. aasta aprillis saatis Danske Banki rahapesuvastase osakonna juht Niels Thor Mikkelsen e-kirja, milles küsis Eesti haru kolleegidelt kliendikontode kohta, mille omanikud on Venemaa keskpanga mustas nimekirjas. Venemaa keskpangal on andmebaas eraisikutest ja ettevõtetest, keda kahtlustab finantsalases pettuses ning jagab seda nimekirja teistele riikidele. Praegu kuulub nimekirja umbes 500 000 inimest ja firmat.

E-kirjast selgub, et Eesti finantsinspektsioon oli korduvalt kurtnud Taani panganduse järelevalveametile. "Neile on jäänud mulje, et me ei võta seda teemat väga tõsiselt," kirjutas Mikkelsen tollasele Danske Eesti haru juhile Aivar Rehele ja veel mitmele panga töötajale.

Ta kirjutas, et Taani finantsjärelevalveasutus (FSA) on väga mures, kuna on kinnitanud USA võimudele, et Danske Bank allub Taani rahapesuvastastele reeglitele. "Taani FSA aitas panka kriitilises olukorras. Nüüd on nad väga mures, et tekkida võib mingisugune probleem," lisas Mikkelsen.

Tema sõnul ei olnud tol hetkel selge, kas Danske Banki Eesti haru tõepoolest rahapesuvastaseid reegleid täidab. Lisaks küsis Mikkelsen e-kirjas rea küsimusi mustas nimekirjas olevate klientide kohta, muu hulgas näiteks seda, kuidas nende klientidega toimida.

Mikkelsen keeldus nüüd kirjavahetust kommenteerimast, viidates juriidilisele saladusele.

Eesti finantsinspektsioon kinnitas teisipäeval, et kurtis korduvalt Taani kolleegidele Danske Banki Eesti haru klientide kohta, kes olid mustas nimekirjas.

Taani FSA edastas tänavu mais Danskele hoiatuse, mille kohaselt sai amet pangalt vahemikus 2012 kuni 2014 eksitavat informatsiooni. Danske omakorda on öelnud, et sai sellist informatsiooni Eesti harult.

Venemaa keskpank ei ole The Wall Street Journalile teemat kommenteerinud.

Mikkelseni e-kiri Venemaa mustas nimekirjas olevate klientide kohta näitab, et Danske Banki töötajad teadsid probleemidest juba 2013. aasta esimeses pooles, sest kiri on saadetud aprillikuus. Juulis tehtud pöördumises ütles aga pank, et sai tõsistest probleemidest Eesti harus teada 2013. aasta detsembris, mil neile selle kohta vihje anti.

Mustas nimekirjas olevate klientide teenindamine võib tekitada Danskele probleeme Venemaa järelevalveasutustega, kus pangal samuti haru on.

"Venemaa keskpank on Vene standardite järgi suhteliselt mainekas. Selles nimekirjas olevaid nimesid võetakse tõsiselt," kommenteeris Praha rahvusvaheliste suhete instituudi Venemaa finantskuritegude ekspert Mark Galeotti.

Taani suurima panga tegevust uurib teiste hulgas USA, kes tahab teada, miks läbi panga Eesti haru toimus 2007. kuni 2015. aastani 150 miljardi dollari ulatuses tehinguid välismaiste, peamiselt Venemaalt pärit klientidega.

Taani võimud avaldavad pangale survet, et nad paljastaksid, kui palju pangajuhid teadsid kahtlastest tehingutest. Pank avalikustab enda siseuurimise tulemused kolmapäeval.

Danske pressiesindaja keeldus The Wall Street Journali väiteid kommenteerimast.

Danske on Taani suurim pank, mille käes on enam kui kolmandik riigi kliendihoiustest. Danske Eesti haru oli üks suurema kasumiga harudest - 2012. aastal oli selle puhaskasum 63 miljonit eurot ehk 73,5 miljonit dollarit. Samal aastal teenis kogu pank 636,6 miljonit eurot puhaskasumit.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: