Danske raporti üks peamisi järeldusi tundus olevat, et põhiline süü on Eesti harul, kus oli peaaegu olematu sisekontroll ning lisaks ei antnud kahtlastest tehingutest piisavalt infot ei peakontorile ega finantsjärelevalvele. Sisejuurdlus kahtlustab hoopis, et Eesti haru töötajaid võisid klientidega kokku mängida, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Danske grupi Kopenhaageni peakontor sai aru, et mitteresidentide teenindamisel on kõrgem risk, kuid samas eeldati, et Eesti üksus tasakaalustab seda riski, pidades kinni rahapesuvastastest reeglitest. Tegelikult asjad nii polnud," sõnas raporti koostanud advokaadibüroo partner Ole Spiermann.

Lisaks kaheksale inimesele, kes võivad Danske hinnangul olla toime pannud kuriteo, teatas Danske Eesti rahapesu andmebüroole 42 inimest, kes olid väidetavalt kahtlaste tehingutega seotud. Samas öeldakse raportis, et ka grupi tasandil ei olnud kontrollimeetmed piisavad ning kahtlustele reageeriti loiult.

"Eesti üksuses toimunust ei saadud hästi aru, sest informatsioon ei liikunud
organisatsiooni sees piisavas ulatuses. Grupi tasandil olid kontrollimeetmed puudulikud ning seega ei saanud ka Eesti ja Taani võimud piisavalt infot," ütles Danske auditikomitee juht Jorn Jensen.

Danske juht Thomas Borgen kinnitas, et astub tagasi. "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus tõdes ta, et Eesti finantsinspektsioonilt laekunud hoiatustesse oleks pidanud tõsisemalt suhtuma.

"Kui neid teateid lugeda, siis tuleb tunnistada, et need on üsna selged ja spetsiifilised ning nende kirjade alusel oleks tulnud astuda samme. Kahjuks seda ei tehtud, kuid Eesti finantsinspektsioonilt laekunud teated olid väga selged. Mul on väga kahju. Ma vabandan Eesti ühiskonna, kõigi klientide ja investorite ees. Sellised asjad ei oleks tohtinud juhtuda, kuid kahjuks juhtusid. See on ka põhjus,
miks ma olen otsustanud täna tagasi astuda," rääkis Borgen.

Kui suur osa Danske Eesti haru kaudu liikunud 200 miljardist oli rahapesu, uurimise käigus ei selgunud. Danske kinnitas vaid, et suur osa rahast oli kahtlane.

"Me ei ole analüüsinud kõiki tehinguid ükshaaval, seega ei oska me anda hinnangut. Kuid ma tahaksin öelda, et meie hinnangul oli väga suur osa sellest 200 miljardist kahtlase päritoluga," ütles Spiermann.