Norléni poolt hääletas 349-kohalises parlamendis 203 rahvasaadikut, senise võimuerakonna ehk sotsiaaldemokraatide kandidaat Åsa Lindestam pälvis 145 poolthäält. Lindestamist saab seega Riksdagi esimene asespiiker, vahendas Yle.

Rootsi poliitikas on üldjuhul spiiker samast parteist kui peaminister, kuid 9. septembril toimunud valimised lõppesid nii tasavägise tulemusega, et tulevase valitsuse koosseis ning peaministri isik pole veel kaugeltki selge.

Kindel on see, et ei peaminister Stefan Löfveni juhitud vasaktsentristlikel jõududel ega ka opositsioonis olnud paremtsentristidel parlamendienamust ei ole. Kuna paremäärmusluses süüdistatud Rootsi Demokraatidega ei soovi teised parteid ühist koalitsiooni luua, on ka järgmine valitsus ilmselt vähemusvalitsus.

Asjaolu, et esmaspäeval hääletasid Norléni poolt ka Rootsi Demokraatide saadikud, viitab mingil määral võimalusele, et protestipartei võiks kujuneda jõuks, mis hakkab koalitsiooni kuulumata paremtsentristide vähemusvalitsuse poolt hääletama.

Rootsi Demokraatide juht Jimmie Åkesson teatas kusjuures juba reedel, et tema erakonna saadikutel on plaanis paremtsentristide spiikrikandidaadi poolt hääletada.

Riksdagi uus koosseis:

Senine valitsuskoalitsioon

* sotsiaaldemokraadid (Sveriges socialdemokratiska arbetareparti ehk SAP) - 100 kohta;

* rohelised (Miljöpartiet de gröna ehk MP) - 16 kohta;

Senist valitsust toetanud jõud

* Vasakpartei (Vänsterpartiet) - 28 kohta;

Paremtsentristide allianss

* Mõõdukas Koalitsioonipartei (Moderata samlingspartiet) - 70 kohta;

* Keskpartei (Centerpartiet) - 31 kohta;

* Liberaalne Rahvapartei (Folkpartiet liberalerna) - 20 kohta;

* Kristlikud Demokraadid (Kristdemokraterna) - 22 kohta;

Muu opositsioon

* Rootsi Demokraadid (Sverigedemokraterna) - 62 kohta.

Valitsuse moodustamise kõnelused võivad kujuneda ajalooliselt keerulisteks

Järgmise peaministri nime selgumine võib kesta veel pikka aega.

Oluline on see, et reeglite kohaselt ei saa peaministriks see kandidaat, kelle vastu hääletab parlamendi enamus.

Kui sotsiaaldemokraadist peaminister Stefan Löfven pole selleks hetkeks tagasi astunud ning parlamendienamus teda maha ei hääleta, saab senine valitsus jätkata.

Kui aga senine peaminister on tagasi astunud või kui parlamendienamus tema kandidatuuri maha hääletab, tuleb parlamendi spiikril alustada läbirääkimisi uue kandidaadi leidmiseks. Ehk sisuliselt tuleb välja selgitada kandidaat, kellel oleks parim võimalus moodustada valitsus - olgu see siis enamus- või vähemusvalitsus.

Spiiker esitab sobiva isiku leidmise korral tema kandidatuuri parlamendile. Ka siin on peamiseks küsimuseks see, et peaministriks saamiseks ei tohi kandidaadi vastu olla parlamendi enamus. Kui see kandidaat ka maha hääletatakse, tuleb spiikril läbirääkimisi uuesti alustada.

Nendele läbirääkimistele pole ajapiirangut sätestatud, kuid kui parlament on neli kandidaati maha hääletanud, tuleb korraldada uued parlamendivalimised.

Löfven pole hetkel tagasi astunud ning soovib peaministrina jätkata, sest kõigest hoolimata kõigest on sotsiaaldemokraadid endiselt parlamendi suurimaks parteiks. Samuti on vasaktsentristidel paremtsentristidest üks parlamendikoht rohkem.

Paremtsentristid, kelle peaministrikandidaadiks on seni olnud Mõõduka Koalitsioonierakonna juht Ulf Kristersson, on teatanud, et nemad pole Löfveni jätkamisega nõus.