Sellest hoolimata jätkab Löfven peaministri kohusetäitjana uue valitsuse moodustamiseni. Ning see võib Rootsi sisepoliitilist killustatust arvestades kesta nädalaid.

Parlamendi spiikriks valiti esmaspäeval paremtsentristide esindaja, Mõõduka Koalitsioonierakonna kandidaat Andreas Norlén ning otsustavaks said just Rootsi Demokraatide rahvasaadikute hääled. Ka Löfveni hääletasid maha paremtsentristid ja Rootsi Demokraadid koos.

See annab omakorda alust eeldada, et Rootsi Demokraadid, kellega ükski teine partei nende väidetava paremäärmusluse tõttu koalitsiooni luua ei soovi, võivad hakata ka toetama paremtsentristlike erakondade poolt moodustatud vähemusvalitsust.

Parlamendi uus spiiker Norlén asub nüüd juhtima läbirääkimisi uue valitsuse moodustamiseks ja tema ülesandeks on välja pakkuda ka peaministri kandidaat. Norlén alustab läbirääkimistega neljapäeval.

Norléni poolt hääletas 349-kohalises parlamendis 203 rahvasaadikut, senise võimuerakonna ehk sotsiaaldemokraatide kandidaat Åsa Lindestam pälvis 145 poolthäält. Lindestamist sai seega Riksdagi esimene asespiiker.

Riksdagi uus koosseis:

Senine valitsuskoalitsioon

* sotsiaaldemokraadid (Sveriges socialdemokratiska arbetareparti ehk SAP) - 100 kohta;

* rohelised (Miljöpartiet de gröna ehk MP) - 16 kohta;

Senist valitsust toetanud jõud

* Vasakpartei (Vänsterpartiet) - 28 kohta;

Paremtsentristide allianss

* Mõõdukas Koalitsioonipartei (Moderata samlingspartiet) - 70 kohta;

* Keskpartei (Centerpartiet) - 31 kohta;

* Liberaalne Rahvapartei (Folkpartiet liberalerna) - 20 kohta;

* Kristlikud Demokraadid (Kristdemokraterna) - 22 kohta;

Muu opositsioon

* Rootsi Demokraadid (Sverigedemokraterna) - 62 kohta.

Valitsuse moodustamise kõnelused võivad kujuneda ajalooliselt keerulisteks

Järgmise peaministri nime selgumine võib kesta veel pikka aega.

Oluline on see, et reeglite kohaselt ei saa peaministriks see kandidaat, kelle vastu hääletab parlamendi enamus.

Kui aga senine peaminister on tagasi astunud või kui parlamendienamus tema kandidatuuri maha hääletab, nagu teisipäeval juhtus, tuleb parlamendi spiikril alustada läbirääkimisi uue kandidaadi leidmiseks. Ehk sisuliselt tuleb välja selgitada kandidaat, kellel oleks parim võimalus moodustada valitsus - olgu see siis enamus- või vähemusvalitsus.

Spiiker esitab sobiva isiku leidmise korral tema kandidatuuri parlamendile. Ka siin on peamiseks küsimuseks see, et peaministriks saamiseks ei tohi kandidaadi vastu olla parlamendi enamus. Kui see kandidaat ka maha hääletatakse, tuleb spiikril läbirääkimisi uuesti alustada.

Nendele läbirääkimistele pole ajapiirangut sätestatud, kuid kui parlament on neli kandidaati maha hääletanud, tuleb korraldada uued parlamendivalimised.

Löfven ei astunud tagasi ning ta soovis peaministrina jätkata, sest kõigest hoolimata on sotsiaaldemokraadid endiselt parlamendi suurimaks parteiks. Samuti on vasaktsentristidel paremtsentristidest üks parlamendikoht rohkem. Need argumendid aga parlamendihääletust talle sobivas suunas ei kallutanud.

Paremtsentristid, kelle peaministrikandidaadiks on seni olnud Mõõduka Koalitsioonierakonna juht Ulf Kristersson, on teatanud, et nemad pole Löfveni jätkamisega nõus.

Seega on sisuliselt uue valitsuse moodustamiseks kaks võimalust - paremtsentristide vähemusvalitsus, mida toetavad parlamendis Rootsi Demokraadid, või siis mingi koalitsioon, mille moodustamiseks on ületatud parem- ja vasaktsentristlikke blokkide jõujooni.