Rootsi paremtsentristid kinnitasid ühtsust ja lubasid valitsuse moodustada ({{commentsTotal}})

{{1536750840000 | amCalendar}}
Foto: AFP/Scanpix

Rootsi paremtentristliku liidu neli erakonda peavad end ainsaks loomulikuks valitsuse moodustajaks, ütles moderaatide liider Ulf Kristersson kolmapäeval, tõrjudes kuuldusi ühendusse tekkinud lõhedest.

"Meie ühine sõnum on, et allianss püsib koos," sõnas Kristersson.

Rootsis spekuleeritakse, et väiksemad paremtsentristlikud parteid nagu Keskerakond ja liberaalid võivad hakata hoopis toetama sotsiaaldemokraatide valitsust.

Paremtsentristide juhid püüavad kolmapäeval antud selgituste kohaselt mõjutada peaminister Stefan Löfveni valitsust tagasi astuma ja sotsiaaldemokraate paremtsentristide valitsuse toetamise üle läbirääkimisi pidama.

"Allianss on valitsusvariandina selgelt suurem kui sotsiaaldemokraadid või praegune (sotsiaaldemokraatide ja roheliste) valitsus," ütles kristlike demokraatide liider Ebba Busch Thor.

Tegelikkuses jääb nelja parempartei parlamendikohtade arv ühe või kahe koha võrra siiski kogu punarohelise bloki omale alla, kui sellesse arvata ka senist valitsust toetav Vasakpartei.

Kolmapäeval loetakse üle ka viimased pühapäevaste parlamendivalimiste eelvalimistel ja välismaal antud hääled. Neist selgub, kas vahe jääb praeguse valitsuse kasuks püsima.

Paremerakonnad on valmis tegema valitsusele sotsiaaldemokraatide toetuse saavutamiseks kompromisse valdkondades nagu migratsioon, elamispinnapoliitika ning kaitse- ja julgeolekupoliitika.

Kui Löfveni punaroheline valitsus varem tagasi ei astu, tahavad paremtsentristid viia läbi valitsuse umbusaldushääletuse kohe pärast uue parlamendi avaistungit 24. septembril.

Kui koostööst sotsiaaldemokraatidega asja ei saa, tuleb võimalikul paremvalitsusel loota Rootsi Demokraatidele, kuigi kolmapäeval kinnitasid nelja paremerakonna juhid nagu ühest suust, et valimistel kolmanda tulemuse saanud erakonnale ei anta valitsuse moodustamises mingit kaasarääkimisõigust.

Löfven: sotsid ei ole nõus toetama paremtsentristide valitsust

Rootsi peaministri Stefan Löfveni sõnul ei ole tema sotsiaaldemokraadid nõus saama paremtsentristide valitsuse toetajaks.

Löfven ütles kolmapäeval pressikonverentsil, et uut valitsust tuleb hakata kokku panema punarohelisele alusele, et see säilitaks oma positsiooni suurima rühmana.

Peaminister rõhutas, et kõigepealt tuleb ära oodata üldvalimiste lõplikud tulemused.

Löfven märkis samas, et blokkideülest koostööd on niikuinii vaja ja selle üle tuleb pidada kõnelusi.

Tulemus enne kõige viimaste häälte ülelugemist:

Praegune valitsuskoalitsioon

* sotsiaaldemokraadid (Sveriges socialdemokratiska arbetareparti ehk SAP) - 28,4% ehk 101 kohta parlamendis. (Kaotati 12 kohta.)

* rohelised (Miljöpartiet de gröna ehk MP) - 4,3% ehk 15 kohta. (Kaotati 10 kohta.)

Praegust valitsust toetavad jõud

* Vasakpartei (Vänsterpartiet) - 7,9% ehk 28 kohta. (Võideti 7 kohta juurde.)

Paremtsentristlik opositsioon

* Mõõdukas Koalitsioonipartei (Moderata samlingspartiet) - 19,8% ehk 70 kohta. (Kaotati 14 kohta.)

* Keskpartei (Centerpartiet) - 8,6% ehk 31 kohta. (Juurde 9 kohta.)

* Liberaalne Rahvapartei (Folkpartiet liberalerna) - 5,5% ehk 19 kohta. (Kohtade arv ei muutu.)

* Kristlikud Demokraadid (Kristdemokraterna) - 6,4% ehk 23 kohta. (Juurde 7 kohta.)

Muu opositsioon

* Rootsi Demokraadid (Sverigedemokraterna) - 17,6% ehk 62 kohta. (Juurde 13 kohta.)

Valitsuse moodustamise kõnelused võivad kujuneda ajalooliselt keerulisteks

Järgmise peaministri nime selgumine võib kesta veel pikka aega.

Uus parlament koguneb hiljemalt kahe nädala pärast peaministrikandidaadi asjus hääletama. Oluline on see, et reeglite kohaselt ei saa peaministriks see kandidaat, kelle vastu hääletab parlamendi enamus.

Kui peaminister Stefan Löfven pole selleks hetkeks tagasi astunud ning parlamendienamus teda maha ei hääleta, saab senine valitsus jätkata.

Kui aga senine peaminister on tagasi astunud või kui parlamendienamus tema kandidatuuri maha hääletab, tuleb parlamendi spiikril alustada läbirääkimisi uue kandidaadi leidmiseks. Ehk sisuliselt tuleb välja selgitada kandidaat, kellel oleks parim võimalus moodustada valitsus - olgu see siis enamus- või vähemusvalitsus.

Spiiker esitab sobiva isiku leidmise korral tema kandidatuuri parlamendile. Ka siin on peamiseks küsimuseks see, et peaministriks saamiseks ei tohi kandidaadi vastu olla parlamendi enamus. Kui see kandidaat ka maha hääletatakse, tuleb spiikril läbirääkimisi uuesti alustada.

Nendele läbirääkimistele pole ajapiirangut sätestatud, kuid kui parlament on neli kandidaati maha hääletanud, tuleb korraldada uued parlamendivalimised.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS/ERR



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: