Esimesena valitsuse moodustamist katsetanud Mõõduka Koalitsioonipartei juht Ulf Kristersson andis pühapäeval teada loobumisest, sest tal pole õnnestunud kokkulepet saavutada, vahendas Yle.

Kristerssoni sõnul kukkus plaan läbi seetõttu, et paremtsentristlikusse allianssi kuuluvate Keskerakonna ja Liberaalne Rahvaparteiga ei jõutud valitsemise asjus üksmeelele. Seetõttu pole tema hinnangul paremtsentristliku ehk nn kodanliku valitsuskoalitsiooni moodustamiseks eeldusi. Samuti lükkas Kristersson tagasi võimaluse, et Mõõdukas Koalitsioonipartei ja sotsiaaldemokraadid võiks riiki suure koalitsioonina valitseda.

Norlén kohtus esmaspäeval uuesti kõigi parlamenti pääsenud erakondade juhtidega ning otsustas nüüd pakkuda võimalust Löfvenile. Senisel peaministril on valitsuskoalitsiooni moodustamiseks aega kaks nädalat. Märkimisväärne on ka see, et Löfveni jätkamise hääletas parlamendi uus koosseis 25. septembril maha.

Valitsuse moodustamise kõnelused võivad kujuneda ajalooliselt keerulisteks

Järgmise peaministri nime selgumine võib kesta veel pikka aega.

Oluline on see, et reeglite kohaselt ei saa peaministriks see kandidaat, kelle vastu hääletab parlamendi enamus.

Kui aga senine peaminister on tagasi astunud või kui parlamendienamus tema kandidatuuri maha hääletab, nagu septembri lõpus juhtus, tuleb parlamendi spiikril alustada läbirääkimisi uue kandidaadi leidmiseks. Ehk sisuliselt tuleb välja selgitada kandidaat, kellel oleks parim võimalus moodustada valitsus - olgu see siis enamus- või vähemusvalitsus.

Spiiker esitab sobiva isiku leidmise korral tema kandidatuuri parlamendile. Ka siin on peamiseks küsimuseks see, et peaministriks saamiseks ei tohi kandidaadi vastu olla parlamendi enamus. Kui see kandidaat ka maha hääletatakse, tuleb spiikril läbirääkimisi uuesti alustada.

Nendele läbirääkimistele pole ajapiirangut sätestatud, kuid kui parlament on neli kandidaati maha hääletanud, tuleb korraldada uued parlamendivalimised.

Löfven ei astunud tagasi ning ta soovis peaministrina jätkata, sest kõigest hoolimata on sotsiaaldemokraadid endiselt parlamendi suurimaks parteiks. Samuti on vasaktsentristidel paremtsentristidest üks parlamendikoht rohkem. Need argumendid aga parlamendihääletust talle sobivas suunas ei kallutanud.

Paremtsentristid, kelle peaministrikandidaadiks oli seni Mõõduka Koalitsioonierakonna juht Ulf Kristersson, on teatanud, et nemad pole Löfveni jätkamisega nõus.

Seega on sisuliselt uue valitsuse moodustamiseks jäänud alles võimalus, et luuakse mingi koalitsioon, mille moodustamiseks on ületatud parem- ja vasaktsentristlikke blokkide jõujooni. Paremäärmusluses süüdistatud Rootise Demokraatidega on koostöö välistanud kõik teised erakonnad.

Kõige rohkem ongi räägitud võimalusest, et paremtsentristlik allianss laguneb ning Keskerakond ja Liberaalne Rahvapartei sõlmivad hoopis vasaktsentristidega mingi kokkuleppe.

Riksdagi uus koosseis:

Senine valitsuskoalitsioon

* sotsiaaldemokraadid (Sveriges socialdemokratiska arbetareparti ehk SAP) - 100 kohta;

* rohelised (Miljöpartiet de gröna ehk MP) - 16 kohta;

Senist valitsust toetanud jõud

* Vasakpartei (Vänsterpartiet) - 28 kohta;

Paremtsentristide allianss

* Mõõdukas Koalitsioonipartei (Moderata samlingspartiet) - 70 kohta;

 * Keskpartei (Centerpartiet) - 31 kohta;

* Liberaalne Rahvapartei (Folkpartiet liberalerna) - 20 kohta;

* Kristlikud Demokraadid (Kristdemokraterna) - 22 kohta;

Muu opositsioon

* Rootsi Demokraadid (Sverigedemokraterna) - 62 kohta.