Spiiker Norlén rääkis pressikonverentsil, et ei soovinud valitsuse moodustaja ülesannet kuidagi piirata ning seetõttu ei esitanud ta valitsuse võimaliku toetuse asjus mingeid eeltingimusi, vahendas Yle.

"Ma ei taha olla esimene spiiker, kellel ei õnnestunud esitada peaministrikandidaati, kes heaks kiidetakse. Kuid ma olen vaid spiiker, mitte võlur," nentis Norlén.

Spiiker teatas Kristerssoni kandidatuurist pärast seda, kui oli pidanud parteide juhtidega kaks kõnelustevooru. Mingit kompromissi nende jooksul ei saavutatud.

Norléni sõnul oli tal lõpuks sisuliselt kaks kandidaati - Kristersson ja senine sotsiaaldemokraadist peaminister Stefan Löfven. Norléni hinnangul oli Kristersson loogiline valik seetõttu, et ta esindab suurimat parlamendirühma, kes Löfveni senise valitsuse jätkamise eelmisel nädalal parlamendis maha hääletas.

Kui ka Kristerssoni pakutud valitsus parlamendis samuti maha hääletatakse, on spiiker Norlénil veel kolm võimalust peaministrikandidaati välja pakkuda.

Kristersson on öelnud, et tema eesmärgiks on moodustada neljast paremtsentristlikust erakonnast koosnev vähemusvalitsus, mille jaoks loodab ta saada blokkideülest tuge vasaktsentristidelt. Ei parem- ega vasaktsentristlikul blokil pole praegu parlamendienamust, paremäärmusluses süüdistatud Rootsi Demokraatidega ei soovi aga kumbki koostööd teha.

Mõõduka Koalitsioonipartei juhi ülesanne tundub juba praegu üsna võimatu, sest nii sotsiaaldemokraatide juht Löfven kui ka Rootsi Demokraatide liider Jimmie Åkesson on kinnitanud, et paremtsentristide neljast erakonnast koosnevat valitsust pole neil kavas toetada.

Paremtsentristide allianssi kuuluva Keskpartei juht Annie Lööf avaldas arvamust, et kui paremtsentristide valitsust ei õnnestu moodustada, tuleks kaaluda ka sotsiaaldemokraatide ning ühe või kahe paremtsentristliku partei blokkideülest koalitsiooni. Sellise kombinatsiooni puhul on Rootsi meedia pakkunud kompromisskandidaadina peaministriks just Lööfi ennast.

Teise paremtsentristide alliansi liikme, liberaalide juhi Jan Björklundi arvates võib valitsuse moodustamine kesta kogu sügisperioodi.

Spiiker Norlén omakorda nentis, et valitsuse moodustamiseks tuleb mingil parteil paratamatult oma senistelt positsioonidelt taanduda. Uue valitsuse moodustamiseni jätkab senine valitsus, kui aga neli kandidaati järjest maha hääletatakse, tuleb korraldada hoopis uued valimised.

Peaminister Löfven omakorda kommenteeris, et erakonnad, kes tema jätkamise eelmisel nädalal maha hääletasid - ehk siis paremtsentristid ja Rootsi Demokraadid - võtaksid nüüd ise vastutuse ja pakuksid mingi enda arvates parema lahenduse.

Riksdagi uus koosseis:

Senine valitsuskoalitsioon

* sotsiaaldemokraadid (Sveriges socialdemokratiska arbetareparti ehk SAP) - 100 kohta;

* rohelised (Miljöpartiet de gröna ehk MP) - 16 kohta;

Senist valitsust toetanud jõud

* Vasakpartei (Vänsterpartiet) - 28 kohta;

Paremtsentristide allianss

* Mõõdukas Koalitsioonipartei (Moderata samlingspartiet) - 70 kohta;

 * Keskpartei (Centerpartiet) - 31 kohta;

* Liberaalne Rahvapartei (Folkpartiet liberalerna) - 20 kohta;

* Kristlikud Demokraadid (Kristdemokraterna) - 22 kohta;

Muu opositsioon

* Rootsi Demokraadid (Sverigedemokraterna) - 62 kohta.