Washingtoni ja Taipei 330 miljonit USA dollarit maksva lepingu alusel tarnib Washington Taiwanile mitme lennuki, muuhulgas hävitaja F-16 ja transpordilennuki C-130, varuosi, teatas välisministeerium avalduses.

USA kongressil on 30 päeva aega relvatehingut vaidlustada, kuid see on ebatõenäoline, sest välisministeeriumi hinnangul on Taiwan "jätkuvalt tähtis jõud poliitilise stabiilsuse, sõjalise tasakaalu ja majandusliku progressi eest piirkonnas".

Washington kehtestas hiljuti Vene relvastuse ostmise eest sanktsioonid ka Hiina kaitseministeeriumi relvaarendusega tegelevale osakonnale.

Ühendriigid ja Hiina tülitsevad ka Pekingi tegevuse pärast Taiwani diplomaatiliste liitlaste ülesostmisel.

Suhted Taipei ja Pekingi vahel on Taiwani presidendi Tsai Ing-weni võimuletulekuga halvenenud, sest tema valitsus on keeldunud tunnistamast Taiwani "ühe Hiina" osaks.

Hiina on hoogustanud oma jõupingutusi Taiwani liitlaste ülemeelitamiseks sestsaadik, kui Tsai 2016. aasta mais presidendiks sai.

Augustis Taiwani hüljanud El Salvador on viies diplomaatiline kaotus Tsai võimuloleku ajal ning kolmas sel aastal. Eelmised kaks olid Burkina Faso ja Dominikaani Vabariik.

Taiwan eraldus Mandri-Hiinast 1949. aastal kommunistide võiduga lõppenud Hiina kodusõja järel ning on de facto iseseisev, kuid pole kunagi iseseisvust välja kuulutanud. Peking peab Taiwani taasühendamist vajavaks territooriumiks, mis tuleb vajadusel jõuga taasliita.

Hiina nõudis USA-lt sõjatehnika müügi peatamist Taiwanile

Hiina nõudis teisipäeval USA-lt, et too tühistaks "suhteid kahjustava" 330 miljoni dollari suuruse sõjatehnika müügilepingu Taiwaniga.

USA-Taiwani lepe rikub rahvusvahelist õigust ja "rahvusvahelisi suhteid reguleerivaid põhireegleid", ütles Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Geng Shuang.

Pole selge, mis rahvusvahelise õiguse punktile ametnik viitas.