Dokumendis on mainitud ka Eestit ning sellest pikemalt teises artiklis SIIN.

Kongress kiitis oktoobris algava rahandusaasta 2019 kaitse-eelarvet ning kaitsepoliitilisi seisukohti sisaldava dokumendi heaks augusti algul ning dokumendis on mitu tähtsat sätet, nagu varghävitaja F-35 müügikeeld Türgile ning USA ja Venemaa sõjalise koostöö keeld, millele Valge Maja avaldas ägedat vastuseisu.

Seadus võimaldab presidendil tühistada sanktsioonid riikide vastu, mis on varem ostnud Vene relvastust, kuid nüüd soovivad hankida seda Ühendriikidelt. Seadus näeb ette 2,6-protsendist palgakasvu USA sõduritele ning eraldab miljardeid dollareid sõjalise taristu parendamisele.

Kongress nimetas seaduse ajuvähiga võitleva vabariiklasest senaatori John McCaini järgi, keda Trump oma kõnes kordagi ei maininud.

Trump ütles New Yorgi osariigis Fort Drumi sõjaväebaasis USA sõduritele, et selle seaduse vastuvõtmise tähistamiseks pole paremat kohta. Presidendi sõnul vormistab seadus tegevteenistuses sõduriteks, reservväelasteks ja rahvuskaartlasteks mitutuhat uut värvatut ning asendab vananevad tankid, lennukid, laevad ja helikopterid edasijõudnuma ja surmavama tehnoloogiaga.

"Loodetavasti saame nii tugevaks, et me ei pea seda kunagi kasutama. Aga kui me peaksime, ei oleks kellelgi võimalustki," lausus Trump.

Kosmosest rääkides sõnas riigipea, et Ühendriikide võistlejad on hakanud kosmost relvana kasutama. "USA kohalolekust kosmoses ei piisa. USA peab kosmoses domineerima."

"Vaadake, mida nad teevad, nad on andnud mulle ülevaate," sõnas president viitega julgeolekubriifingutele. "Ma olen näinud asju, mida te ei taha näha sellest, mida nad teevad ja kui edasijõudnud nad on."

Trumpi sõnul tahavad Ühendriikide võistlejad "segada ülekandeid, mis ohustavad meie operatsioone lahinguväljal ja paljusid teisi asju".

"Me püüame nad õige pea kinni," sõnas riigipea. "Me jõuame neist lühikese ajaga nii kaugele ette, et teil hakkab pea ringi käima."

Trump mainis spetsiaalselt Hiina "uut" sõjaväeharu, mis kureerib kosmoseoperatsioone.

McCain ütles esmaspäeval, et tunneb uhkust seaduse tema järgi nimetamise üle.

"Ma olen uhke, et NDAA on nüüd seadus ja alandlik, et kongress otsustas anda sellele minu nime. Relvateenistuste komitee esimehena olen pühendanud end kõrgele eesmärgile minust suurema ürituse teenistuses - Ameerikat ja kõike, mille eest ta seisab, kaitsvate meie sõdurite üritus," kirjutas McCain Twitteris.

USA asepresident Mike Pence kutsus neljapäeval looma aastaks 2020 kuuenda väeliigina kosmoseväed. Ühendriikide sõjavägi koosneb praegu maaväest, mereväest, õhujõududest, merejalaväest ja rannavalvest ning kuuenda väeliigi asutamine vajab kongressi heakskiitu. Praegu on enamik USA kosmosevõimeid õhujõudude hallata.

Trump andis juunis "kaitseministeeriumile korralduse alustada viivitamatult vajalikku protsessi kosmosevägede loomiseks relvajõudude kuuenda väeliigina", sõnas Pence Pentagonis peetud kõnes, kutsudes kongressi eraldama USA kosmosejulgeolekule järgmisel viiel aastal täiendavad kaheksa miljardit dollarit.

Esmalt loob kaitseministeerium USA kosmoseväejuhatuse, mis mis koondaks sõjaväelasi olemasolevatest väeliikidest.

USA kaitseministeeriumi roll kosmoses on üha suurema tähelepanu all asjaolu tõttu, et Ühendriigid toetuvad üha enam satelliitidele, mida on kosmoses raske kaitsta. Satelliidid on hädavajalikud side-, navigeerimis-, luure- ja muude sõjaväe ja majanduse jaoks elutähtsate funktsioonide jaoks.

Ühendriikide luureteenistused teatasid varem sel aastal, et Venemaa ja Hiina töötavad välja "hävitusjõuga ja ilma selleta" satelliitidevastaseid relvi kasutamiseks tulevases sõjas. Samuti tuntakse üha enam muret küberrünnakute pärast, mis võivad võtta sihikule satelliiditehnoloogia võimalusega jätta USA väed lahingus ilma elektroonilisest sidepidamisest ja navigeerimisvõimest.

Moskva: USA uus kaitseeelarve ohustab Venemaad

Venemaa arvestab USA uut kaitseeelarvet oma sõjalises planeerimises, ütles Vene föderatsiooninõukogu kaitsekomisjoni aseesimees Frants Klintsevitš.

"USA kaitsekulutused kasvavad, meie jaoks on see loomulikult oht," ütles Klintsevitš kommetaariks USA uue kaitseeelarve allkirjastamisele.

"USA-l on tohutu eelarve, kordades suurem kui meie oma. Keegi võib arvata, et oleme kaotamas, kuid me ei kaota. Ja ei lase end tõmmata võidurelvastumisse. Me arvestame seda sõjalisel planeerimisel," sõnas senaator.

Tema sõnutsi võimaldab uus eelarve koormata USA kaitsetööstuse. "kuid ma ei ütleks, et USA suudab saavutada ületamatu tehnoloogilise ülekaalu. Venemaa on tehnoloogiliselt küllalt edenenud, et tagada oma julgeolek," väitis senaator.

"Venemaa lahendab oma julgeoleku tagamise küsimused kavakohaselt, lähtudes oma kaitseiseloomuga sõjadoktriinist," sõnas Klintsevitš.

Thbilisi tervitab Gruusia toetamist USA kaitse-eelarvest

Gruusia välisministeerium tervitab USA 2019. aasta kaitseeelarvet, sest selles on arvestatud Gruusia toetamist nii riigikaitse tugevdamise kui NATO-ga lõimimise osas.

Gruusia välisministeeriumi esmaspäevases avalduses nimetatakse tähtsaks tõsiasja, et dokumendi kohaselt "vaadeldakse Gruusiat koos Baltimaade ja Musta mere äärsete riikidega Euroopa julgeoleku kontekstis USA liitlase ja partnerina".

"Dokumendis öeldakse, et USA Euroopa partnerite ja liitlaste tugevdamiseks peavad USA välis- ja kaitseminister USA Euroopa väejuhtusega koordineerides aitama kaasa Gruusia toetamist julgeolekuvaldkonnas, sealhulgas surmavatee relvadega, mis suurendab Gruusia kaitsevõimet ja suurendab nende ühildatavust NATO jõududega," märkis välisministeerium.

Ametkond sedastas, et ülalmainitud dokument rõhutab Ukraina ja Gruusia osalusel Mustal merel toimuvate NATO õppuste laiendamise ja tihendamise tähtsust.

"Seadus kinnistab toetuse NATO "avatud uste poliitikale", sealhulgas Gruusia liitumisele," seisis avalduses.

Hiina näeb USA kaitse-eelarves sekkumist oma siseasjadesse

Peking taunis teisipäeval USA sõjaliste kulutuste eelnõu, mis kutsub arendama plaane Taiwani kaitsevõime parandamise toetamiseks, ning hoiatas võimaliku kahju eest koostööle teistes valdkondades.

USA 2019. aasta sõjalise eelarve säte on "täis külma sõja aegset mõtteviisi" ja "sekkub Hiina siseasjadesse", märkis Hiina kaitseministeerium avalduses, märkides, et eelnõu "rikub sõjalise koostöö õhkkonna".

Peking peab 1949. aastal lahku löönud Taiwani endiselt Hiina osaks. Washingtonil ei ole Taipeiga ametlikke suhteid, kuid on seadusega kohustatud hoolitsema selle eest, et saarel oleksid vahendid enda kaitsmiseks.