"Hiina peab olema ühtne ja Hiina saab ühtseks...see on vältimatu tingimus Hiina rahva suureks noorenemiseks uuel ajastul," lausus Xi kõnes, mis oli pühendatud Taiwanile 1979. aastal saadetud sõnumile, milles Peking kutsus ühinemisele ja tegema lõppu sõjalisele vastasseisule. 

Xi sõnul ei anna Peking "ühtegi lubadust sõjalise jõu kasutamisest loobumise kohta ja jätab endale õiguse rakendada kõiki vajalikke meetmeid" Taiwani separatistlike tegevuste ja välisjõudude vastu, kes taasühendamisse sekkuvad. 

Hiina president kirjeldas oma kõnes Taiwani taasühendamist põhimõttel "üks riik, kaks süsteemi", mis "kaitseks Taiwani kaasmaalaste huve ja heaolu". 

Peking näeb 1949. aasta kodusõja järel Mandri-Hiinast eraldunud Taiwanis endiselt oma territooriumi osa, mis vajaduse korral jõuga taasühendatakse.

Taiwan peab ennast suveräänseks riigiks ja tal on oma rahvusvaluuta, poliitiline ja kohtusüsteem, kuid saareriik pole ennast kunagi iseseisvaks kuulutanud. 

Hiina ja Taiwani suhted on halvenenud pärast seda, kui 2016. aasta mais sai Taiwani presidendiks Tsai Ing-wen. Suhete halvenemise peapõhjus on Tsai valitsuse keeldumine Taiwani "ühe Hiina" osaks tunnistamisest.

Hiina on viimasel ajal hakanud Taiwani ümbruses jõulisemalt sõjaväeõppusi läbi viima ning võtnud sihikule saare ametlikud liitlased. Taiwaniga diplomaatilistes suhetes olevate riikide arv on pärast Tsai ametisseastumist viie võrra kahanenud ja neid on järel vaid 17.

Teisipäeval hoiatas Tsai, et Taiwani rahvas ei loobu kunagi saareriigis tagatud vabadustest, mis Hiinas ei kehti. Peking "peab austama 23 miljoni inimese nõudmist vabaduse ja demokraatia järele" ja "kasutama rahumeelseid ja võrdseid tingimusi meie erimeelsuste haldamiseks", sõnas Taiwani president. 

Taiwani president: Taiwani ja Hiinat ei ühendata

Taiwani president Tsai Ing-wen lükkas kolmapäeval tagasi Hiina presidendi üleskutse riigid "üks riik, kaks süsteemi" korra all ühendada.

Taiwani presidendi sõnul peab Hiina tunnistama Taiwani ehk ametliku nimega Hiina Vabariigi olemasolu.

Tema avaldus tuli mõni tund pärast seda, kui Hiina meedia kajastas president Xi Jinpingi sõnavõttu, et Taiwani ja Hiina taasühendamine on vältimatu ja Peking ei välista selleks sõjalise jõu kasutamist.

"Üks riik, kaks süsteemi" viitab Hongkongile, mis on osa Hiinast, kuid suure autonoomiaga.

"Taiwani rahvas hindab demokraatlikke väärtusi, see on nende eluviis," ütles Tsai pressikonverentsil, mis korraldati vastuseks Xi sõnavõtule.

Ta süüdistas Pekingit ka provokatsioonides nagu Taiwani väheste poliitiliste liitlaste "äraostmine" ja saare lähedal sõjaväeõppuste korraldamine.

Xi sõnavõtule vastas ka Taiwani välisministeerium, teatades: "Kui Hiina valitsus ei suuda oma inimesi lahkelt kohelda, tagada inimõigusi ja ei lase oma inimestel valida, siis vaatavad taiwanlased Hiina kavatsusi kahtlusega."

Hiina ja Taiwani suhted on halvenenud pärast seda, kui 2016. aasta mais sai Taiwani presidendiks Tsai Ing-wen. Suhete halvenemise peapõhjus on Tsai valitsuse keeldumine Taiwani "ühe Hiina" osaks tunnistamisest.

Hiina on viimasel ajal hakanud Taiwani ümbruses jõulisemalt sõjaväeõppusi läbi viima ning võtnud sihikule saare ametlikud liitlased. Taiwaniga diplomaatilistes suhetes olevate riikide arv on pärast Tsai ametisseastumist viie võrra kahanenud ja neid on järel vaid 17.