Ühendriikide ametnikud on andnud sellel teemal ülevaateid oma kolleegidele ja telekomifirmade juhtidele liitlasriikides, kus Huawei tehnika on laialdaselt kasutusel. Sellisteks riikideks on näiteks Saksamaa, Itaalia ja Jaapan ning sealsed allikad on rääkinud Wall Street Journalile sellest, kuidas Washington Hiina suurfirma kasutamist küberjulgeolekut arvesse võttes riskantseks peab.

Samuti kaaluvat USA võimalust anda finantsabi telekommunikatsioonisektori arendamiseks mõnedes riikides, mis Hiina päritolu seadmete kasutamisest loobuvad.

Üheks Washingtonile muret tekitavaks teemaks on see, kui Hiina telekommunikatsioonitehnikat kasutatakse riikides, kus asuvad USA sõjaväebaasid. Kuigi Pentagonil on oma satelliidid ja telekomivõrk salastatud teabe jaoks, kulgeb suur osa baaside tavapärasest kommunikatsioonist läbi kommertsvõrkude.

Mõned ametnikud leiavad, et eelpool mainitud kampaania on vaid üks osa laiemast nö tehnoloogilisest külmast sõjast USA ja Hiina vahel maailmas, mis on üha rohkem digitaalselt seotud ja seetõttu ka üha rohkem haavatav. Taustaks on ka kaubandustüli Washingtoni ja Pekingi vahel, mille raames mõlemad pooled on teise suhtes kehtestanud ulatuslikke imporditolle.

Huawei on juba pikemat aega rõhutanud, et on eraettevõte ja ei kuulu ühelegi valitsusele. Ametlikult on Huawei töötajatele kuuluv ettevõte, kuid kriitikute hinnangul on see "tööstuskooperatiivina" määratlemine vaid katse varjata lähedasi seoseid Hiina Rahvavabariigi valitsusega. Huawei on ka eitanud igasugust spionaaži või sabotaaži teistes riikides ning kinnitanud, et nende seadmed on sama turvalised kui lääneriikide konkurentide toodang, sest sisuliselt kasutavat kõik suurtootjad samadel tootmisliinidel valmistatud detaile. Wall Street Journali artiklit Huawei esindajad ei kommenteerinud.