Ratas: Eesti majanduskasv peab püsima kolme-nelja protsendi vahel ({{commentsTotal}})

{{1537938240000 | amCalendar}}
Foto: ERR

Peaminister Jüri Ratas ütles ETV "Terevisiooni" hommikusaates intervjuus Liisu Lassile 2019. aasta eelarvest rääkides, et Eesti majanduskasv peab püsima kolme-nelja protsendi vahel.

Täna on see päev, kus riigieelarve saab valitsuse poolt lõpliku heakskiidu. Sel korral on vist nii, et päris hea tunne on seda teha?

Eks riigieelarve on alati selline kõige konkreetsem ja olulisem dokument. Tänasel hetkel tehakse riigieelarvet ka selliselt, et vaadatakse lisaks veel kolm aastat edasi. Põhimõtteliselt vaadatakse üle veel riigieelarvestrateegia.

Me näeme Eestis tõesti head majanduskasvu. Prognoos selleks aastaks on 3,5 protsenti. Aga selle eest tuleb kõigepealt aitäh öelda Eesti ettevõtjatele, Eesti ettevõtetele, kes iga päev riskivad, pakuvad Eesti ühiskonnas töökohti ja loomulikult Eesti inimestele, kes igapäevaselt töötavad. Riigieelarves on omad prioriteedid. Ei saa öelda, et ta tuli kergelt. Ta tuleb alati läbi tõsiste arutelude ja nii see peabki olema.

Ütlesite juba ära, et majanduskasv on 3,5 protsenti, selle pealt on ka riigieelarve koostatud. Meie naabrite majanduskasv on umbes sama suur. Mis peaks olema meie majanduskasv, et me jõuaks naabritest ette või vähemalt Soomele järele?

Eesti on avatud majandus. Me peame sellest alustama, me peame vaatama, kuidas läheb meile olulistel turgudel. Kui me vaatame täna kogu Euroopat või Euroopa Liitu, siis me näeme, et igal pool on tööhõive kõrge, töökohtasid luuakse, sealhulgas ka noortele ja noorte tööhõive kasvab ja me näeme ka tublit majanduskasvu ja see annab ka Eestile hea baasi.

Mis peaks Eestile olema hea majanduskaasv, sellest me võiksime järgmised kolm tundi arutleda. Kas ta peab olema kolm või 3,5 protsenti. Ma arvan, kui ta suudab hoida majanduskasvu, mis on 3-4 protsendi vahel, siis see on päris tubli tulemus. Arvestades, et meil on olnud aastaid, kui majanduskasv on 1,5-2 protsenti.

Kõige olulisem ei ole see, mis on füüsiline number tabelis, vaid see, kuidas ta jõuab Eesti inimesteni, kuidas ta jõuab Võrust Tallinnani ja Pärnust Narvani, kuidas ta jõuab Eesti saartele ja väikesaartele, kas ta on kaasav ja loomulikult, kas ta on jätkusuutlik.

Me teeme sel korral eelarvet, mis on struktuurses tasakaalus. Need on keerulised sõnad, aga me ei kuluta rohkem ja riik maksab ka järgmisel aastal näiteks 70 miljonit eurot laene tagasi, meie laenukoormus väheneb. Eks kõik teavad ju põhimõtet, et võlg on võõra oma.

Eelarves on valimisaastale kohaselt lubatud mitmeid palgatõuse riigisektori töötajaile. Mõned nädalad tagasi ütles Swedbanki juht Robert Kitt, et tööandjad maksavad palku palgarallis oma kasumi arvelt. Meil veab palagatõusu avalik sektor. Kas Te ei karda, et selle palgaralliga me tekitame ise mulli?

Ma arvan, et kui midagi karta tuleb, siis seda, kas raskel hetkel kiirabi või politsei või pääste jõuavad õigel ajal kohale. Kui vaadata nendes sektorites palkasid, näiteks politseis või päästes, siis me oleme tõesti ettenäinud palgatõusu. Palgatõus haridusasutustes, õpetajate palga alammäär on järgmisel aastal 1250 eurot ja keskmine palk ca 1500 eurot.

Aga me näeme ette ka palgatõusu sotsiaalhoolekandes, infotehnoloogiasektoris. IT-sektor on see, kus me kaotame väga palju inimesi, voolavus on väga suur - me peame siin tõstma palkasid. Ja mõned valdkonnad, kus on oodatud palgatõusu väga pikalt nagu näiteks veterinaaria puhul. Ma arvan, et need on olulised ja tähtsad sektorid, mis ei teeninda ainult kitsast ringi, vaid väga laia ühiskonna osa.

Räägime aktsiisidest ka, see on oluline teema, sellest on palju räägitud viimasel paaril aastal. Olete ise öelnud, et toetate kütuse- ja elektriaktsiisi langetamist, sama on toetanud ka Teie valitsuspartnerid. Miks ei ole aktsiisilangetusi eelarves?

Kõigepealt tuleb korraks vaadata tagasi, kui see koalitsioon sai paika. Siis 2018. aasta 1. jaanuar oli kirjas, et diislikütuseaktsiis tõuseb 10 protsenti - me jätsime selle ära. Selle aasta alguses ei tõusnud diislikütuseaktsiis 10 protsenti. Kindlasti aktsiisitõuse ei näe järgmise aasta eelarve ette.

On oluline vahe, kas aktsiisitõus jääb ära või seda langetatakse?

Kindlasti on oluline vahe. Tuleb vaadata, mis on riigieelarvele jõukohane. Tahtsin veel öelda seda, et samuti alkoholiaktsiisi tõus jääb ära ja me oleme vähendanud suurtarbijaile, energiamahukatele ettevõtetele elektriaktsiisi üheksa korda. See on see koht, mis toetab Eesti majandust ja loob töökohti.

Kui ma ütleks, et ma ei tahaks kõiki aktsiisitõuse ära jätta, siis see oleks soovunelm. Tuleb alati vaadata, mis on tervikpildis võimalik ja ma arvan täna tõesti, et kui rääkida järgnevatest perioodidest, siis kütuseaktsiis või elektriaktsiis on need kohad, millega tuleb edasi töötada.

Sama kütsuseaktsiis - eile oli uudis, et naftahind maailmaturul aina tõuseb, mis tähendab lähikuudel kütusehinna tõusu Eesti inimesgele ja mis sööb palgatõusu ära, sest see sama kütusehinna tõus kajastub ka kõikides teistes hindades?

Me võime öelda teistpidi, et kui palgatõusu ei oleks, siis oleks veel keerulisem. Tõsi on see, et kütuse puhul me olem väga tugevalt seotud maailmaturu hindadega. kui rääkida diislist, siis see on see, mida tarbitakse Eestist väljaspool ja sovime, et tarbitakse Eestis rohkem. Hetkel Eesti ja Läti konkureerivad Leeduga.

Miks ikkagi see ära jääb? Kui kõik valitsuspartnerid olid selle poolt, et aktsiise tuleks langetada?

Me peame arvestama seda, mida me seadsime eesmärgiks riigieelarvet koostades ja see oli see, et järgmiste perioodide eelarve peab olema struktuurses tasakaalus.

Täna on reeglid, mis lubakasid eelarvet viia ka pooleprotsendilisse miinusesse. Me ei ole seda soovinud ja eelarve tuleb teha väga jätkusuutlikuna, aga ka väga konservatiivsena.

Miks tuleb teha? See pärsib ju taristuobjektide tegemist, õpetajate palgatõusu. miks peab eelarve olema taskaalus?

Eks me kõik püüa ju elada see kuu nii, et me suudaksime tarbida nii palju kui see on meile taskukohane ja jõukohane ja mitt teha seda üle jõu. Kui me teem seda üle jõu, siis on küsimus, kuidas me lõpuks seda vahet või defitsiiti katame. see on üks põhjus.

Teine põhjus on see, et eelarve peab vaatama alati ka tulevikku. Ta peab kindlasti olema jätkusuutlik. See on ka see põhjus, miks eelarve on läinud seda teed, et laenukoormust vähendada.

Tõsi, kui küsite taristuprojekte, siis meil on kusagil 300 kilomeetrit, ehitada oma taristu korralikult välja 2+2 ridadena. See maksab suurusjärgus 1,3 miljardit eurot.

Ma arvan, et see oleks õige debatt enne riigikogu valimisi - mida erakonnad ütlevad. Nad ei saa öelda lauset, et me ehitame taristsuobjektid välja, vaid kas me võtame siin näiteks laenu ja see tähendab laenuprotsendi tõusu. Ma arvan, et see ei ole üldse halb debatt seda pidada, aga see tuleb pidada avalikult.

Taristubjekte eelarves on palju, kuidas see valik on langetatud?

Taristuobjektid valitakse läbi selle, kus on projektid valmis, mis saab minna ehitusse. Me teame, et meie soov on Tallinna-Tartu ja Tallinna-Pärnu, nn Via Baltica, aga ka Tallinna-Narva suundade välja ehitamine. Kindlasti läbi ohutuse. järgmise aasta eelarves on konkreetsed teelõigud, kus kahjuks sel sajandil on mitmed inimesed pidanud oma elu jätma ehk kindlasti on ka liiklusturvalisus siin väga oluline.

Kas Pärnu lennujaama ehitus on eelarves?

Pärnu lennujaama ehitus on kirjutatud riigieelarve strateegiasse sisse.

Miks on see Pärnu lennujaam oluline?

Ega lennuk mööda maanteed ei sõida. Pärnu on turismi jaoks väga oluline sihtkoht, vaatame Pärnu spaasid. Kui me vaatame Pärnus ka erinevaid spordivõimalusi ja harrastamisi. Pärnus on olemas lennujaam, kui me vaatame seda ka Eesti-siseselt.

Tartu lennujaamal ei lähe väga hästi ja me tahame veel üht lennujaama?

Põhimõtteliselt kõik transpordiobjektid on seotud ju riigieelarvestrateegiaga. Mina kindlasti ei ole nõus, et paneme Tartu lennujaama kinni ja Pärnus ja Ruhnu lennujaama kinni panna. Midagi ei ole teha, me peame arvestama Eesti suurust, 45 000 ruutkilomeetrit, meie elanikkonda, aga ka meie hajaasustust.

Kui me võtame täna näiteks Kuressaare või Kärdla, siis mõlemad suursaared soovivad endale paremaid lennuühendusi ja ma arvan, et riik peab tegema kõik selleks, et neid ühendusi luua.

Eelmise nädala lõpus tuli uudis, et linnahall on kohutavas seisus. Kas linnahalli renoveerimine on eelarves?

Linnahalli renoveerimisega me oleme arvestanud riigi poolt riigieelarvestrateegias 40 miljoni euroga. Seal on teatud küsimused, mis tuleb enne lahendada - riigiabiloa küsimus ja teine on loomulilult lõpp-projekti valmimine. See projekt on Tallinna linna peal.

Järgmise aasta eelarves seda summat ei ole?

Väga suure tõenäosusega järgmisel aastal riigiabiluba ja projekteerimist lõpule viia ja sealt ehitusetappi on natuke liiga keeruline, aga sellega on arvestatud tuleviku mõttes.

Toimetaja: Marek Kuul



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: