"Meie praeguste andmete kohaselt ei ole Nordea võimude uurimise all seoses rahapesuga Balti riikides," kinnitas Nordea pressiesindaja e-kirjas Reutersile.

"Meil on head suhted ja jätkuv dialoog võimuesindajatega kõikides riikides, kus me tegutseme," lisas ta.

Taani meedia kirjutas kolmapäeval, et Nordea panganduskontserni kahtlustatakse seotuses ulatusliku rahapesuga, mis puudutab üht klienti Venemaalt ja Belizes registreeritud ettevõtet.

Ajalehe Copenhagen Post ja Yle teatel on Taani majanduskuritegude tegelevad ametivõimud juba neli aastat uurinud juhtumit, mis puudutab Venemaalt pärit klienti, firmat Belizes ja umbes 320 miljoni Norra kroonini (rohkem kui 34 miljoni euroni) ulatuvat väidetavat rahapesu.

Aktsiate hinnad Põhjamaade pangandussektoris langesid pärast seda, kui väljaanne Bloomberg avaldas Eesti Pangast pärit andmeid, mis vihjavat sellele, et rahapesu ulatus läbi Eesti on olnud suurem kui varem arvatud. Eesti Pank on samas teatanud Bloombergi artikli kommentaariks, et väljaanne on andmeid mõnevõrra valesti tõlgendanud.

Varem neljapäeval kinnitas Danske Bank, et on seoses Eesti filiaali puudutava rahapesuskandaaliga USA justiitsministeeriumi uurimise all.

Eesti Pank: Bloomberg ajas segi mitteresidentide ja piiriülesed maksed

Bloomberg kirjutas kolmapäeval, et Eestis tegutsevatest pankadest liikus aastail 2008-2015 läbi 900 miljardi euro ehk 1 triljoni USA dollari väärtuses mitteresidentide makseid, kuid Eesti Panga teatel on tegemist piiriüleste maksete koondmahuga.

"Tegelikult on 900 miljardi euro puhul tegu laekunud ja makstud piiriüleste maksete koondmahuga ning see sisaldab Eesti ettevõtete importi ja eksporti ning tavapäraseid finantstehinguid nagu väärtpaberite ostud," teatas Eesti Pank.

Kui Eesti ettevõtja müüb piima Leetu või elektroonikakontsern liigutab Rootsist raha Eesti, siis on tegu piiriülese maksega. Seega on eksitav Bloombergi uudises esitatud väide, et 900 miljardi euro puhul on tegu mitteresidentide maksetega.

900 miljardi sees on mitteresidentide makseid, kuid mitte ainult. Tegu on piiriüleste maksetega ja Eestis kui avatud väikese majandusega riigis on palju eksporti ja importi. Ekspordi ja impordiga kaasneb raha liikumine üle välispiiri ehk piiriülesed maksed.

Pangaklientide makseid välismaalt laekus Eestisse 2008.-2015. aastani 442 miljardi euro eest ja Eestist tehti välismakseid samal perioodil 446 miljardi euro eest.

Piiriüleste maksete seas on kindlasti ka mitteresidentide tehingud, kuid keskpank selle kohta eraldi statistikat ei kogu. Eesti Panga statistika korjab üles info, kas makse tuleb või läheb välisriigi panka või on tegu Eestis tegutsevate pankade vahelise maksega. Aga keskpanga statistikas pole infot selle kohta, kas välisriigi või Eesti pangas on makse algatanud isik Eesti resident või mitteresident.