Kuigi eelmisel aastal tõsteti tuvastatud rahapesu trahvimäära 400 000 euroni, pole see finantsinspektsiooni hinnangul ikkagi pankadele piisavalt mõjus sanktsioon, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Finantsinspektsioon on juba aastast 2004 rääkinud ja kirjutanud sellest, et Eestis karistusõiguses trahvid on liiga madalad ja nad ei demotiveeri finantsturul tegutsejad rikkumisi sooritama. Ma arvan, et sellised mõjusad trahvid - on nad protsent, näiteks kümme protsenti või mingi muu piisavalt suur summa - on kindlasti sellised motivaatorid pankuritele, mis suunavad neid olema pidevalt õigel ja seadusekuulekal rajal," rääkis finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler.

Ministeeriumites on praegu väljatöötamisel rahapesu tõkestamise seaduse muudatused, mis peaksid riigikokku jõudma paari kuu jooksul.

"Lähiaja ettepanekud, mis lähevad ka valitsusse, sisaldavadki tegelikult veelgi karmimaid karistusi. Sama on see pöördtõendamiskohustus, halduskonfiskeerimine, nii et need suuremad ettepanekud, mis täna on töös. 16. oktoober on ka kõrgetasemeline valitsuskomisjon koos, kes siis omakorda Danske panga kaasuse valguses on läbi arutanud, läbi mõelnud, millised võiks olla veelgi need teised ettepanekud," selgitas rahandusminister Toomas Tõniste (I).

Riigikogu õiguskomisjon on kuulanud Danske Banki juhtumi tõttu kõiki Eesti finantskontrolliga tegelevaid asutusi ning on veendunud, et sanktsioone tuleb karmistada.

"Vaadates kommertspankade tulusust ja vaadates ka seda, kus selliste kahtlaste tehingute puhul on väga suuri kasumeid teenitud, loomulikult tuleb sanktsioone karmistada. Ka see on täna töös ja tagasipööratud tõendamiskohus on töös ja lisaks ka finantsinspektsiooni struktuur on nõukogu laual," rääkis riigikogu õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid (KE).

"Kui me vaatame lääneriikide või Ameerika Ühendriikide tegevust, kus mõne otsuse tulemusel on mõni pank pidanud üldse uksed kinni panema, kuna enam karistust ei suuda kanda ja trahve maksta, siis Eestis tuleks kindlasti mastaap üle vaadata," arutles riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Jaak Madison (EKRE).

Riigikogu arutab Danske Banki juhtumit ja rahapesu tõkestamist riiklikult tähtsa küsimusena 6. novembril.

Danske rahapesu uurib ka Brüssel

Euroopa Komisjon saatis Euroopa pangandusjärelevalveametile kirja, milles kutsus ametit uurima Danske rahapesuskandaali.

Komisjoni teatel tuleks Euroopa Liidu tasemel uurida, milliseid samme astusid rahapesu takistamiseks Eesti ja Taani finantsinspektsioon, ning seda, kas Danskes toimunu oli vastuolus Euroopa Liidu seadustega.

Euroopa pangandusjärelevalveameti pressiesindaja kinnitas "Aktuaalsele kaamerale" saadetud kirjalikus kommentaaris, et amet on juba alustanud eeluurimise raames päringute saatmist.