Taani ajaleht Weekendavisen kirjutab, et Danske Banki rahapesuskandaal mahub praktiliselt täielikult sellesse aega, mil Ilves oli Eesti president. Ilvese sõnul oli ta üllatunud, kui uudised pangas toimunud rahapesust Eesti ja Taani meedias ilmusid. Presidendi sõnul ei olnud juhtum sattunud kunagi tema n-ö vaatevälja.

"See on Eestis üsna väike pank ja keegi, keda mina tean, pole seda kasutanud," selgitas ta.

Ilvese hinnangul püüab Danske Bank väita, et rahapesu oli Eesti probleem. Teisisõnu - selline asi saab juhtuda ainult Eesti-suguses riigis.

Advokaadibüroo Bruun & Hjejle läbi viidud 90-leheküljelises raportis selgitatakse muu hulgas, et Danske Eesti haru ei olnud kunagi emapanga IT-platvormiga integreeritud, sest seda peeti liiga kalliks. Seetõttu oli pangal piiratud ülevaade sellest, mis Eesti harus toimus.

Ilvese sõnul näitab see, et probleemid said alguse pigem Taanist kui Eestist.

"Olge nüüd! Põhiline vastutus auditi eest lasub Danske Bankil. Mida on Eesti teinud? Eesti ei ole ostnud seda haru. Nad tahavad selle teiste kaela määrida," kommenteeris Ilves ajalehele.

Tema sõnul on panga jaoks Eesti väga mugav kurjategija, kuna sobib kokku looga väikesest Ida-Euroopast, kes ei kontrolli asju. Ilvese hinnangul on Danske skandaali juures olnud just Eesti see, kes oma tööd teinud. Nii aastatel 2007, 2009, 2012 kui ka hiljemalt 2014 ja 2015 hoiatati Eesti järelevalveasutust kahtlastest tehingutest kohalikus harus. Probleemsete välisklientide portfell pandi kinni aga alles 2015. aasta lõpus.

"See oli Taani pank. See allub Taani pangandusjärelevalvele. Leppige sellega," ütles Ilves ajalehele.