TLÜ akadeemiline raamatukogu soovib uuenduskuuriga oma pinda kahekordistada ({{commentsTotal}})

Tallinna ülikooli akadeemiline raamatukogu soovib renoveerimistööde ja juurdeehituse tulemusena oma pinda kahekordistada. Tegutsema võiksid hakata raamatupoed, kirjanduskeskus ja konverentsikeskus, samuti Eesti suurim digiteerimiskeskus, ütles raamatukogudirektor Andres Kollist. Uuendamisele läheks aga kogu raamatukogu ümbruskond. Detailplaneeringuni loodetakse jõuda kuu aja jooksul.

Kollist rääkis ERR-ile, et ka Tallinna linn on raamatukogu uuendamise vastu huvi üles näidanud ja lootus, et detailplaneering kehtestatud saab on tunduvalt kasvanud.

Linnaplaneerimise eest vastutav Tallinna abilinnapea Andrei Novikov ütles, et detailplaneering võib kehtestatud saada lausa kuu aja jooksul.

Kollisti nägemuses võiks uuenduskuur toimuda koostöös linnaga. "See krunt võiks tuua rahaliselt niipalju sisse, et on võimalik juurde ehitada ja raamatukoguhoone osa korda teha. Lõpptulemus võiks välja näha nii, et ülikool panustab krundi koos kehtiva detailplaneeringuga ja siin oleva hoone ja loodetavasti Tallinna linn panustab ülejäänu," rääkis Kollist.

Maksumuse kohta ei osanud Kollist veel midagi öelda, ent sõnas, et kümne miljoniga välja ei tule.

Kui raamatukogu kogupindala praegu on 10 000 ruutmeetrit, siis pärast juurdeehitusi võiks see maht olla 21 000 ruutmeetrit.Tallinna ülikooli akadeemiline raamatukogu. Autor: TLÜ akadeemiline raamatukogu.

"Tallinna linn võiks siia teha oma kaasaegse kunsti muuseumi, siia võiks teha teatavad demo- ja showruumid Tallinna tutvustamiseks. Muidugi saaks siin korraldada konverentse, välisministeerium on siin vastas, võiks neile pakkuda teatud võimalusi. Kaasaegsed raamatupoed, kirjanduskeskus ja mõistagi kogu selle baas oleks ikkagi suurte kogudega Eesti üks paremaid raamatukogusid ja selle juures kindlasti infokeskus, et me saaksime pakkuda kaasaegset infoteenust, andmekaevet ja ka õpet, kuidas selle infomahu juures teadmisi kätte saada," selgitas Kollist.

Ta tõi välja, et uuest keskusest võiks kujuneda ka noortele kvaliteetsem aja veetmise koht.

"See võiks kujuneda ka noortele niisuguseks kohaks, kus võiks toimuda niiöelda vaimsem tšillimine ja hängimine. Pakkuda konkurentsi kaubanduskeskustele," sõnas ta.

Kollisti sõnul võiks riik appi tulla rahvusliku digiteerimise programmiga. "Kuna meil on välja ehitatud Eesti kõige võimsam digiteerimiskeskus, siis me võiksime anda tuntava panuse kogu Eesti vaimuvara digiteerimisse," rääkis Kollist.

Kollist rääkis, et kuna raamatukogu vana hoone on muinsuskaitse all ja kinnitatud arhitektuuri eritingimused, siis alles peab jääma fassaad ja fuajee, aga sees ümberehitada ja taha ning küljepeale juurde ehitada, on võimalik.Akadeemilise raamatukogu visioon. Autor: Arhitektuuribüroo Alver

"Esine plats jääks analoogiliselt sümmeetriliseks platsiks nagu on Solarise ees. Need mahud, mis saab juurde teha on raamatukogu külje peal Rävala 8 või Kaubamaja poole, on üks päris lai siil, kuhu saaks teha hoone, mis mõneti nagu raamiks seda raamatukogu. Ja see läheks taha seda sisetänavat mööda, mis hakkaks ühendama Rävala puiesteed ja Estonia puiesteed kuni meie krundi lõpuni. Laias laastus ulatub see poole kvartali sisse. Ja peale selle on päris suur hooviala. Nii see juurde tehtav teine 10 000 ruutmeetrit juurde tuleb," selgitas Kollist veel.

Tallinna abilinnapea: linnasüda muutub tundmatuseni

Tallinna linnaplaneerimise ameti tegevusvaldkondi koordineeriv abilinnapea Andrei Novikov ütles, et Tallinna Kaubamaja ümbrus endisest kunstiakadeemia krundist kuni Teatri väljakuni läbib täieliku uuenduskuuri.

"Vana kaubamaja asemele on tehtud arhitektuurikonkurss, edasi Projekteerijate maja kuni Akadeemilise raamatukoguni. Sinna alale on valmistatud ette vastuvõtmiseks detailplaneering ja ma usun, et ka lähikuu jooksul see saab vastu võetud. Kogu see ala muutub kaasaegseks," lausus Novikov.

Novikovi sõnul võiks ehitustegevus alata paari, kolme aasta pärast. Novikov lisas, et idee kulmineerib ka uue Teatri väljakuga, mille konkursi kuulutab linnavalitsus välja aasta lõpus või tuleva aasta alguses.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: