Nimelt ütles Hutchison pressikonverentsil, et kui Venemaa ei peata relvastuskontrollilepet rikkuva raketisüsteemi arendamist, võib USA selle hävitada enne süsteemi kasutuselevõttu, vahendasid Reuters, Raadio Vaba Euroopa, Hill jt.

USA on juba pikemat aega olnud veendumusel, et Moskva rikub külma sõja perioodist pärit keskmaa-tuumarelvastuse lepingut (Intermediate-Range Nuclear Forces Treaty (INF Treaty) 1987. aastast) ehk arendab raketisüsteemi, mis võimaldaks Venemaal anda kiire tuumalöök Euroopas asuvate sihtmärkide pihta. Venemaa on seda süüdistust eitanud.

Hutchison selgitas seda teemat kommenteerides, et Washington on pühendunud diplomaatilisele lahendusele, kuid on samas valmis kaaluma ka sõjalist lööki, kui Venemaa jätkab keskmaa-raketisüsteemi arendamist. Ta lisas, et USA on edastanud Venemaale ka tõendeid selle kohta, et Washington on kokkuleppe rikkumisest teadlik.

"Sellel hetkel, me kaaluksime võimekust elimineerida [Venemaa] rakett, mis võiks tabada mõnd meie [NATO] riikidest. [USA-poolsed] vastumeetmed oleksid elimineerida raketid, mida Venemaa poolt arendatakse lepet rikkudes. Neid on hoiatatud," rääkis USA diplomaat.

Suursaadiku sõnad said nii USA-s kui ka Venemaal palju vastukaja ning ta täpsustas hilisemas Twitteri-postituses, et ta ei pidanud silma ennetavat lööki Venemaa vastu. "Minu mõte oli: Venemaa peab naasma INF-i lepingu täitmise juurde või me peame andma vastuse tema võimekusele selleks, et USA ja NATO huve kaitsta. Praegune olukord, kus Venemaa selgelt [lepet] rikub, ei saa jätkuda."

I was not talking about preemptively striking Russia. My point: ???????? needs to return to INF Treaty compliance or we will need to match its capabilities to protect US & NATO interests. The current situation, with ???????? in blatant violation, is untenable. https://t.co/dRaFoK8xlo

— Ambassador Hutchison (@USAmbNATO) October 2, 2018

Washingtonis kommenteeris teemat ka välisministeeriumi pressiesindaja Heather Nauert, kes ütles, et USA on juba pikemat aega öelnud, et Venemaa rikub INF-lepet.

"See, millest suursaadik Hutchison rääkis, on üleüldine kaitsevõimekuse ja heidutuse tugevdamine. USA on pühendunud oma relvastuskontrollikohustuste täitmisele ning eeldab, et Venemaa vastab samaga," selgitas Nauert ja lisas, et USA arutab seda küsimust ka oma liitlastega.

Hutchisoni sõnavõtt toimus vahetult enne seda, kui kolmapäeval saabub Brüsselisse NATO liitlastega kohtuma kaitseminister James Mattis.

Mattis kinnitas kahepäevase kohtumise eel, et teemat hakatakse arutama ka NATO kolleegidega.

"Ma ei saa ennustada, millises suunas see liigub, see on presidendi otsustada, kuid ma saan öelda, et nii Kapitooliumil kui ka välisministeeriumis ollakse selle olukorra pärast väga mures ning ma naasen meie liitlaste nõuannetega ja jätkan diskussiooni edasise suuna paika panemiseks," rääkis Mattis Pariisis ajakirjanikele.

Venemaa välisministeerium: sellised avaldused on ohtlikud

Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova teatas, et sellised avaldused on ohtlikud ning et Venemaa pöördub Washingtoni poole täpsustavate vastuste saamiseks.

"Tundub, et inimesed, kes selliseid avaldusi teevad, ei saa aru enda vastutuse ulatusest ja sellise agressiivse retoorika ohtlikkusest," vahendas TASS pressiesindaja sõnu.

Venemaa välisministeerium on varem teatanud, et on valmis läbirääkimisteks USA-ga INF-lepingu säilitamiseks ning et Moskva täidab oma kohustusi siis, kui seda teeb ka Washington.

Jüri Luik ERR-ile: see relvastus on mõeldud Balti riikide kaitse raskendamiseks

Kaitseminister Jüri Luige sõnul on keskmaa-tuumarelvastuse leping (INF) külma sõja lõpu üks sümboleid, millega USA ja NSVL loobusid keskmaa tuumarakettidest kui tervest väga ohtlikust relvade klassist.

"Nüüd on Venemaa salaja asunud seda relva taastama, luues kuulsa Iskander raketikompleksi modifikatsioonina tiibraketi. Venemaad on korduvalt palutud see lepingu rikkumine lõpetada, kuid tulutult. NATO-le on see suur probleem. Selline tuumarelv on mõeldud eelkõige Lääne-Euroopa ähvardamiseks, raskendades seeläbi ka Balti riikide kaitset," ütles Luik.