Kerry: USA lahkumine tuumaleppest on tõstnud konfliktiohtu Lähis-Idas

USA endine välisminister John Kerry väljendas reedel kartust konfliktiohu suurenemise üle Lähis-Idas pärast Ühendriikide lahkumist Iraani tuumaleppest.
Kerry juhtis 2015. aasta juulis kuue riigi vahel sõlmitud Iraani tuumaleppega kulmineerunud aastatepikkusi diplomaatilisi jõupingutusi eesmärgiga blokeerida Iraani tee tuumarelvani.
2015. aastal Iraani ning suurriikide kuuiku - USA, Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa, Hiina ja Venemaa - vahel sõlmitud tuumalepe vabastas Iraani riigi tuumaprogrammiga seotud sanktsioonidest riigi tuumategevusele piiramise eest. USA presidend Donald Trump teatas mais, et lahkub puudulikust leppest ja USA kehtestab Iraanile taas karmid majandussanktsioonid.
Kerry sõnul on Trump leppest lahkudes "muutnud piirkondliku konflikti tõenäolisemaks, sest seal on inimesi, kes jumaldaksid seda, et Ühendriigid Iraani pommitaksid".
Saudi Araabia eelmine kuningas Abdullah ja 2011. aastani 30 aastat Egiptust valitsenud president Hosni Mubarak kutsusid Ühendriike Iraani ründama, ehkki ei öelnud seda kunagi avalikult, lausus ta.
Aastatel 2013-2017 USA välisministrina töötanud Kerry sõnul palus Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu, Iraani tuumaleppe äge kriitik, Ühendriikide eelmiselt presidendilt Barack Obamalt luba Iraani pommitada.
Ehkki ÜRO inspektorite sõnul on Iraan tuumalepet täitnud, kuulutas Trump selle puudulikuks ja vigaseks, sest see ei adresseeri Washingtoni teisi muresid, mis on seotud Iraani ähvardustega Iisraelile, Liibanoni Hizbollah' suguste äärmusrühmituste toetamise ja Teherani raketiprogrammiga.
Kerry aga ütles, et Ühendriikidel õnnestus survestada Iraani "vaikselt asju tegema", muuhulgas leevendama konflikti Jeemenis. Ta avaldas ka veendumust, et Iraani president Hassan Rouhani püüab riiki senisest erinevas suunas tüürida.
"Mida Trump on praegu teinud, on nende tüüpide jõutamine Iraanis, kes ütlesid, et ärge ajage USA-ga asju, sest te saate kõrvetada," lausus ta.
Eksvälisministri sõnul on USA praegune riigipea teinud tõenäolisemaks selle, et kui islamivabariigis peaks kas surve mõjul või mõnel muul põhjusel aset leidma sisemine plahvatus, "ei tule riigis võimule mitte jeffersonilik demokraat, vaid revolutsioonikaart või järjekordne Ahmadinejad".
"Ja siis oleksime meie ja iraani rahvas halvemas seisus," lausus ta Iraani käremeelsele ekspresidendile Mahmoud Ahmadinejadile viidates.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: BNS