Vähenenud töövõimega inimeste hulk liigub soovitule vastupidises suunas ({{commentsTotal}})

Foto: Postimees/Scanpix

Avalikus sektoris töötavaid vähenenud töövõimega inimesi jäi aastaga ligi 20 protsenti vähemaks.

Plaan võtta maksumaksja palgale rohkem vähenenud töövõimega inimesi, käib vähikäiku, sest aastaga jäi neid avalikus sektoris ligi 20 protsenti vähemaks ning sotsiaalministeerium tõdes, et kunagi väljakäidud eesmärke lubatud ajaks täita ei suudeta, vahendasid ERR-i raadiouudised.

2014. aasta suvel, kui pinged veel plaanitava töövõimereformi ümber olid haripunktis, tulid sotsiaaldemokraadid välja kõlava mõttega - reformi algusest kuni 2020. aastani peaks avalik sektor palkama 1000 vähenenud töövõimega inimest.

Toonane riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof meenutas, et koalitsioonipartneri reformierakonnaga otsiti võimalust, kuidas töövõimereform inimesi ka reaalselt tööle võiks aidata.

"Mõtlesime, kuidas riigis suhtumist muuta ja tuli mõte, et avalik sektor, see tähendab nii ministeeriumid kui kohalikud omavalitsused, võiksid olla teenäitajad," märkis Pikhof.

2017. aastal, mil reform algas, oli maskumaksja palgal 10 600 püsiva töövõimekaoga inimest ning läinud aastal umbes 500 võrra enam, kuid tänavu aasta alguseks muutus pilt oluliselt. Vähenenud töövõimega inimesi oli avalikus sektoris alla 9100 ehk veel palju vähem kui reformi alguses. Sisuliselt tähendab see, et loosungina väljahõigatud eesmärgist oleme me liikunud oluliselt kaugemale ning tõenäoliselt selleni ei jõua.

Sotsiaalministeeriumi töövõimepoliitika juht Arne Kailas ütles, et see tõenäoliselt ei ole reaalne, et järgneva kahe aasta jooksul on valitsussektoris konkursse nii palju ja vähenenud töövõimega inimesed kõikidel nendel konkurssidel kandideerivad ja osutavad valituks.

"Tööandja teeb valiku mitte selle järgi, kas inimene on vähenenud töövõimega või mitte, vaid tema oskuste ja teadmiste põhjal," ütles ta.

Miks vähenenud töövõimega inimesed avalikust sektorist kaovad, vajab Kailase sõnul veel analüüsi. Algselt pakkus sotsiaalministeerium, et põhjus on haldusreform ehk avalikus sektoris jäigi töökohti vähemaks.

Tegelikult oli töökohtade üldine vähenemine marginaalne ehk langenud on ka vähenenud töövõimega inimeste osakaal kõigist avaliku sektori töötajatest. 2016. aastal oli see 7,1 protsenti, tänavu 6,3 protsenti. Põhjus ei saa olla ka suure hooga käima läinud töövõime ümberhindamises, sest nii tööotsijate kui töötajate sekka üldse on vähenenud töövõimega inimesi juurde tulnud.

Töötukassa Tartumaa piirkonna juht Jane Väli ütles, et kutsub avaliku sektori asutuste otsustajaid osalema ka töötukassa üritustel, kus räägitakse, mis tähendab vähenenud töövõimega inimese töölevõtmine.

Tööandjate seas tehtud küsitlused on iseenesest lootustandvad. 2015. aastal nägi võimalust vähenenud töövõimega inimest tööle võtta 45 protsenti avaliku sektori tööandjaid, kuid läinud aastal juba 61 protsenti.

Väli ütles, et ka tema tunnetab nii era- kui avalikus sektoris üha positiivsemat suhtumist, kuid mingit muutust on siiski veel vaja.

"Juhul, kui seal on väga pika staažiga üks töötajaskond ja kui näiteks need personaliinimesed on olnud viimased 30-40 aastat ühes kohas, siis kindlasti seal me peame rohkem tegelema väärtuste ja hoiakute kujundamisega. Eriti veel, kui see töövõime vähenemine on silmaga nähtav. Näiteks kui inimene liigub ratastoolis, siis on endiselt ametkondi, kuhu ta ei saagi tööle asuda, sest ligipääsetavuse küsimus on lahendamata," nentis Väli.

Kallas sotsiaalministeeriumist tõdes, et paljud avaliku sektori tööandjad on vähenenud töövõimega inimeste palkamise suhtes endiselt kahtlevad, kuid usub, et teadlikkus on ikkagi tõusnud.

"Selles osas me oleme kindlasti saavutanud väga suure sammu edasi. Mis puudutab inimeste värbamist, siis see on seotud ka sellega, et kas inimesed kandideerivad endale sobivale töökohale ehk siis haridusele ja oskustele vastavale töökohale ja siis kas nad lõpuks osutuvad valituks," ütles Kallas.

Mäletatavasti oli töövõimereformi üks olulisemaid eesmärke tuua tööturule ka neid inimesi, kes pole varem tööelus osalenud. Heljo Pihkohf sõnas, et ühelt poolt võib küll öelda, et konkursse peavad võitma need, kellel on parimad teadmised ja oskused, kuid eelneva kogemuse nõudest võiks mõnikord mööda vaadata.

"Me ei saa alati öelda osalise töövõimega inimestega kohta, et neil on eelnev töökogemus ühes või teises valdkonnas, kui nad on tükk aega tööturult eemal olnud," ütles Pikhof.

Toimetaja: Marek Kuul



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: