"Kui varasemalt oli Eesti kuluosa 0,116 protsenti NATO eelarvest, siis edaspidi on see 0,125 protsenti. Eesti osamakse NATO ühisrahastatavatesse eelarvetesse on 2019. aastal 2,5 miljonit eurot, muudatuse tulemusena aga peab Eesti edaspidi igal aastal arvestama umbes 200 000 eurose lisakuluga," ütles kaitseministeeriumi riigikaitse planeerimise osakonna juhataja Tiina Uudeberg ERR-ile.

NATO ühisrahastatavad eelarved on tsiviileelarve, sõjaline eelarve ja NATO julgeolekuinvesteeringute programm NSIP.

Uudebergi sõnul vaatavad liitlasriigid regulaarselt üle NATO ühiselt rahastatavate eelarvete kulude osakaalud ning äsja lepiti kokku uues kulude jagamise valemis, mis hakkaks kehtima alates 2021. aastast. Uue valemi kohaselt tõuseb enamikele Euroopa liitlastele ja Kanadale omistatavate kulude osakaal, samas kui Ameerika Ühendriikide osakaal väheneb. Ühendriikide osa vähendatakse umbes 22 protsendilt 16-le. "Muudatus näitab eelkõige liitlaste pühendumust alliansile ning tähelepanu pööramist õiglasemale koormajagamisele," rõhutas Uudeberg.

Ühiselt rahastavad eelarved on mõeldud NATO peakorterite ja sõjaliste staapide tegevuse rahastamiseks. Lisaks kaetakse neist ka teatud NATO operatsioonide ja missioonidega seotud kulusid ning NATO-le kui organisatsioonile kuuluvaid sõjalisi võimeid.

NATO julgeolekuinvesteeringute programm on mõeldud taristuinvesteeringuteks ning sellest on muuhuilgas varasemalt rahastatud ka erinevaid Eestis asuvaid taristuobjekte, näiteks Ämari lennubaasi, Tallinnas asuva NATO staabielemendi, NATO küberharjutusvälja, Tapa linnaku ja kaitseväe keskpolügooniga seotud projekte. "Selle programmi raames Eesti poolt taristuinvesteeringuteks saadud vahendid ületavad kordades Eesti sissemakseid NATO ühiselt rahastatud eelarvetesse," tõdes Uudeberg.

Eesti on aga saanud NATO NSIP eelarvest alates 2016. aastast umbes 63 miljonit eurot. Tänavu on see summa pisut üle 19 miljoni.

"Kokkuvõttes moodustavad NATO ühiselt rahastatavad eelarved liitlaste kaitsekuludest siiski väga väikese osa," lisas Uudeberg. Eesti aastane kaitse-eelarve on umbes 600 miljonit eurot.

Rahvusvaheline meedia teatas lõppeval nädalal, et NATO ühiseelarve reform on suuresti sümboolne samm, kuna NATO otsene eelarve on suhteliselt väike, umbes 2,5 miljardit dollarit, ning eraldi riikide kaitse-eelarvetest, mis alliansi sõnul peaksid olema vähemalt kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT).

USA, mille president Donald Trump nõuab liitlastelt suuremat panustamist oma kaitmisele, on lubanud NATO eelarvesse sissemaksete vähendamisel üle jäävaid summasid võidakse kasutada muude sõjaliste jõupingutuste rahastamiseks Euroopas, seal hulgas ka programme sellistes NATO-sse mittekuuluvates riikides nagu Ukraina ja Gruusia.