Raport: Eesti on üks väikseima rahapesuohuga riike maailmas ({{commentsTotal}})

raha
raha Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eesti on Baseli rahapesuvastase indeksi põhjal Soome järel madalaima rahapesu- ja terrorismi rahastamise ohuga riik, seejuures tõusis Eesti tabelis võrreldes mullusega ühe koha võrra, samas kui Taani, mille finantssektorit räsib Danske Eesti filiaali rahapesuskandaal, langes riikide lõikes kõige enam.

Eesti sai indeksis hindeks 2,73 punkti, seejuures vastab madalam punktiarv väiksemale rahapesuohule. Võrreldes 2017. aastaga jäi Eesti skoor samaks, seda hoolimata Danske Banki Eesti filiaali rahapesuskandaalist. Taani skoor kerkis aga 1,14 punkti võrra 4,11 punktini ja riik jäi 129 riigi seas 16. kohale. Mida kõrgem koht, seda kehvem rahapesu olukord Baseli indeksi koostajate hinnangul on.

Lisaks Taanile kerkis punktiskoor märkimisväärselt ka Islandil ja Sloveenias - vastavalt 1,07 ja 0,97 punkti. Nii nende kui ka Taani puhul toodi peamiseks põhjuseks uus metodoloogia hindamisel, mis ei võta arvesse vaid tehnilist nõuetele vastavust, vaid ka rahapesuvastaste meetmete efektiivsust.

"Hiljutine Danske Banki skandaal näib kinnitavat, et riikides, mida peetakse üldiselt madala riskiga olevateks, on tõsiseid probleeme rahapesu järelevalve efektiivsusega," kirjutati raportis.

Raportis märgiti ka, et aastaga parandasid oma tulemust enam kui ühe punkti võrra neli riiki - Ghana, Boliivia, Tanzania ja Trinidad ja Tobago. Märkimisväärne on aga üldine negatiivne trend, kuna võrreldes mullusega kasvas rahapesurisk 42 protsendis riikidest.

Baseli AML indeks on igaaastaselt koostatud indeks, mis hindab riikide ohtu seoses rahapesu ja terrorismi rahastamisega. Indeks keskendub rahapesu ning terrorismirahastamise vastastele meetmetele ning faktoritele nagu rahandus- ja avaliku sektori läbipaistvusele.

Indeksit koostab Baseli Instituut, mis on assotsiatseerunud Baseli Ülikooliga. Kokku anti indeksis hinnang 129 riigile.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: