Eesti sai indeksis hindeks 2,73 punkti, seejuures vastab madalam punktiarv väiksemale rahapesuohule. Võrreldes 2017. aastaga jäi Eesti skoor samaks, seda hoolimata Danske Banki Eesti filiaali rahapesuskandaalist. Taani skoor kerkis aga 1,14 punkti võrra 4,11 punktini ja riik jäi 129 riigi seas 16. kohale. Mida kõrgem koht, seda kehvem rahapesu olukord Baseli indeksi koostajate hinnangul on.

Lisaks Taanile kerkis punktiskoor märkimisväärselt ka Islandil ja Sloveenias - vastavalt 1,07 ja 0,97 punkti. Nii nende kui ka Taani puhul toodi peamiseks põhjuseks uus metodoloogia hindamisel, mis ei võta arvesse vaid tehnilist nõuetele vastavust, vaid ka rahapesuvastaste meetmete efektiivsust.

"Hiljutine Danske Banki skandaal näib kinnitavat, et riikides, mida peetakse üldiselt madala riskiga olevateks, on tõsiseid probleeme rahapesu järelevalve efektiivsusega," kirjutati raportis.

Raportis märgiti ka, et aastaga parandasid oma tulemust enam kui ühe punkti võrra neli riiki - Ghana, Boliivia, Tanzania ja Trinidad ja Tobago. Märkimisväärne on aga üldine negatiivne trend, kuna võrreldes mullusega kasvas rahapesurisk 42 protsendis riikidest.

Baseli AML indeks on igaaastaselt koostatud indeks, mis hindab riikide ohtu seoses rahapesu ja terrorismi rahastamisega. Indeks keskendub rahapesu ning terrorismirahastamise vastastele meetmetele ning faktoritele nagu rahandus- ja avaliku sektori läbipaistvusele.

Indeksit koostab Baseli Instituut, mis on assotsiatseerunud Baseli Ülikooliga. Kokku anti indeksis hinnang 129 riigile.