Keskmaa tuumarakette keelustavale leppele kirjutasid 1987. aastal alla Mihhail Gorbatšov ja Ronald Reagan. Tol ajal oli see selge märk kahepoolsete suhete normaliseerumisest. Viimastel aastatel on aga mõlemad osapooled teineteist selle lepe rikkumises süüdistanud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Äsja teatas USA president Donald Trump, et leping ei võimalda USA-l tagada oma julgeolekut. Moskva hinnangud olid pigem tagasihoidlikud.

"Me ootame meie USA kolleegidelt ametlikke selgitusi. Kui John Bolton on valmis seda tegema, siis muidugi kuulame ta ära ja alles siis hakkame olukorda hindama," ütles Venemaa välisminister Sergei Lavrov.

Kui USA paigaldaks pärast leppest lahkumist oma raketid Euroopasse, oleks see tagasiminek 30 aastat. Venemaa jaoks muutuksid need stardikompleksid mõistagi sihtmärkideks.

"Varem - nõukogude ajal, külma sõja ajal - olid need Lääne-Euroopas. Nüüd aga, kui need paigaldatakse Poolasse või Baltimaadesse, siis kohalelendamisaeg on minimaalne, loetud minutid, kui mitte sekundid. Ja see tähendab julgeoleku vähenemist nendes riikides," rääkis Vene rahvusvaheliste asjade nõukogu programmide direktor Ivan Timofejev.

USA plaani leppest lahkuda on kritiseerinud ka Saksamaa ja Suurbritannia. See aga ei tähenda seda, et Venemaa ja Euroopa ses küsimuses liiduna tegutsema asuks.

"See relvastuslepe on tõepoolest meie jaoks väga problemaatiline, sest Euroopat lööb see kõige tugevamini. Ma ei tea, kuidas me selle küsimuse lahendame. Aga ma arvan, et selline Venemaa rüppe langemine ei ole see, mis saab vastus olla," kommenteeris Kadri Liik.

Teisipäeval võtab John Boltoni vastu Venemaa president Vladimir Putin.