Sakkov: USA lahkumisel INF-leppest on Venemaad heidutav mõju ({{commentsTotal}})

Sven Sakkov
Sven Sakkov Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse (ICDS) direktori Sven Sakkovi sõnul mõjuks USA lahkumine keskmaa tuumajõudude lepingust (INF) Venemaale heidutavalt.

1987. aastal USA ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud INF-lepe keelab 500-5500-kilomeetrise tegevusraadiusega tiibrakettide, samuti raketi stardiseadeldiste ja tugivarustuse tootmise ja katsetamise. Olemasolevad varud tuli hävitada 1991. aasta 1. juuniks.

USA teatel rikub INF-lepingut Vene maismaal baseeruv tiibrakett Novator 9M729, NATO koodnimetusega SSC-8. Washingtoni väitel annaks see Moskvale võime anda Euroopale tuumalöök sisuliselt eelhoiatuseta.

USA president Donald Trump teatas laupäeval, et USA lahkub leppest.

"See omab heidutavat mõju. Sest siiamaani viimase aastate jooksul oli olukord selline, kus Venemaa vilistades rahvusvahelistele lepingutele teeb, mida ta tahab ja USA on vaid suuliselt protesteerinud. Venemaa puhul mõjuvad, mitte järeleandmised, vaid konkreetsed tegevused, tugevad sõjalised sammud. Venemaa teab seda, et ta ei suuda sõjalises võidurelvastumises tegelikult Ühendriikidega sammu pidada," kommenteeris Sakkov ERR-ile.

"Venemaa on tundnud end väga vabalt, tegutsenud jõhkralt. Minul on isiklikult väga hea meel, et Ühendriigid on nõuks võtnud sellele vastata tugeval moel," ütles ta.

Sakkov rääkis, et Venemaa on mõnedel andmetel vähemalt kolm aastat ning mõnedel andmetel alates aastast 2014 seda lepingut rikkunud. "Ühendriigid on sellest oma NATO liitlasi põhjalikult informeerinud ja seda on Ühendriikide poolt seletatud ka Vene poolele, kes on öelnud, et see on jama," ütles Sakkov.
Seetõttu püüabki Venemaa õhutada NATO-s sisemisi lahkhelisid.

Hääled Euroopas

Sakkovi sõnul on kahjuks Euroopas endiselt palju selliseid poliitikuid, kes elavad Külma sõja järgse strateegilises roosamannas ja ei saa aru, et olukord on muutunud.

Ta tõi näiteks ka üheksast printsiibist koosneva NATO ja Venemaa alusakti, millest Venemaa on kõiki rikkunud. "Endiselt on mitme Euroopa NATO liikmesriigi seisukoht selline, et vaatamata sellele, et Venemaa seda rikub, peaks NATO endiselt sellest kinni hoidma," lausus Sakkov. "Minu meelest ei saada aru, kuidas Venemaaga on võimalik endale kasulikul moel asju ajada. Järeleandlikkus ja silma kinni pigistamine ei ole edu toovad viisid Venemaaga suhtlemiseks," lisas ta.

Sakkovi arvates võiks Euroopa poliitikud pigem olla kriitilised INF-lepingu Venemaa poolsele rikkumisele, mitte sellele, et USA soovib sellest välja astuda.

"Minu arvates oleks kasulik, kui need Euroopa riigid, kelle juhid on ainult väljendanud kahetsust, et Ameerika Ühendriigid sellest leppest väljuvad, oleksid viimase kolme-nelja aasta jooksul olnud palju häälekamad taunides seda, et Venemaa lepingut rikub ja tauniksid seda ka praegu. Mitte heidaks USA-le ette, et USA lepingust lahkub, samal ajal kui teine pool lepingut rikub," rääkis Sakkov.

"Oleks väga kummaline eeldada, et Ühendriigid peaksid järgima lepingut, mida Venemaa rikub. Ja lõpuks see, kus Venemaa NATO arvelt sellest sõjaliselt võidab on justnimelt Euroopa. Tegelikult on Euroopa julgeoleku huvides see, et ei keerataks teist põske ette Venemaale, et jätkake teie lepingu rikkumist, meie omaltpoolt täidame," sõnas Sakkov.

Uued mängijad areenil

Sakkov rääkis, et leping ka oma aja ära elanud, sest pärast leppe sõlmimist 1987. aastal on maailma julgeolekupildis areenile tõusnud uusi tegijaid, kes leppe osalised ei ole.

"Viimase paarikümne aasta jooksul on ühe rohkem suurde rahvusvahelisse poliitikasse tõusnud Hiina Rahvavabariik ja samuti piirkondlikul tasemel tuumajõud Pakistan ja India," lausus Sakkov.

"Ühendriikide poolt on mure see, et Kaug-Igas USA liitlaste Lõuna-Korea ja Jaapani kaitseks ja tugeva heidutuse kehtestamiseks oleks just sellise tegevusraadiusega rakettide olemasolu väga kasulik," sõnas Sakkov.

Kolmandaks on leping Sakkovi sõnul ka seoses erinevate tiibrakettide arenguga ka sõjalis-tehniliselt oma aja ära elanud.

Külm sõda 2.0

Paari aasta pärast ootab Venemaa ja Ameerika Ühendriikide vahel uuendamist ka START-lepe, mis piirab strateegilise ulatusega rakette, sealhulgas tuumarakette. Sakkovi sõnul ei oska ta öelda, mis seda lepingut ootab. Ta tunnistas, et ta ei imestaks kui ka START-lepet ei pikendataks.

"Me peame arusaama, et me oleme uues Külmas sõjas, mis ei ole samasugune nagu oli Külm sõda 1.0. Nimetame seda Külm sõda 2.0-ks. See on palju rohkemate dimensioonidega, see ei ole väga üheselt selge vastasseis Euroopas," kommenteeris Sakkov.

Sakkov rääkis, et Ühendriigid muretsevad strateegilisel tasandil oluliselt rohkem suhete pärast Hiinaga. "Venemaa on nende jaoks kahanev jõud," selgitas ta.
Euroopa jaoks on aga Sakkovi sõnul Venemaa suur julgeolekuprobleem.

Sakkov meenutas Külma sõda ja ütles, et selle jooksul oli võidurelvastumise aegu, kui ka pingete maandamise aegu. Praegu ollakse tema hinnangul selgelt pingete suurenemise teel ja see võib väljenduda mingite relvastuskontrolli lepingute üles ütlemises.

Ta selgitas, et vahe eelmise Külma sõjaga on ka see, et Ühendriigid on praegu sõjaliselt ja majanduslikult Venemaast nii palju üle. "Lääne ja NATO positsioon on praegu palju tugevam kui ta oli eelmise Külma sõja ajal," lausus Sakkov.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: