Bolton ütles kahepäevast Venemaa-visiiti lõpetaval pressikonverentsil, et tal olid Vene presidendi Vladimir Putini ja teiste kõrgete Vene ametnikega pikad vestlused relvastuskontroll ja uue strateegilise maastiku teemadel ning president Donald Trumpi otsuse kohta INF-lepingust lahkuda. 

Julgeolekunõunik nimetas INF-lepingut "külma sõja aegseks kahepoolseks lepinguks mitmepoolses maailmas", mis ei kata Hiina ja Põhja-Korea suguste riikide tegevust. 

"Kui ma elaksin Pekingis", tahaksin, et USA jääks leppesse, kuid ma ei ela, sõnas ta. 

"Tähtis on vaadata tegelikkusele otsa ja see on, et see leping on aegunud, seda rikutakse ja kolmandad riigid ignoreerivad seda," lausus Bolton, korrates süüdistusi Venemaa aadressil lepingu rikkumise kohta. "Sellest vaatenurgast piirab INF-leping ainult ühe riigi tegevust ja see on USA."

Julgeolekunõuniku sõnul ei arvesta leping uut strateegilist reaalsust ning leppe osalisriikide arvu suurendamine ei ole võimalik.

Bolton ütles ka, et Washingtoni lahkumine leppest ei kujuta kellelegi ohtu, küll aga teevad seda Vene rakettide kohalolek Euroopa territooriumil.

1987. aastal USA ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud INF-lepe keelab 500-5500-kilomeetrise tegevusraadiusega tiibrakettide, samuti raketi stardiseadeldiste ja tugivarustuse tootmise ja katsetamise. Olemasolevad varud tuli hävitada 1991. aasta 1. juuniks.

USA teatel rikub INF-lepingut Vene maismaal baseeruv tiibrakett Novator 9M729, NATO koodnimetusega SSC-8. Washingtoni väitel annaks see Moskvale võime anda Euroopale tuumalöök sisuliselt eelhoiatuseta.

Trump teatas laupäeval, et Ühendriigid lahkuvad leppest. 

Venemaa peab Boltonit vastutavaks USA tuumarelvaleppest lahkumise eest

Boltoni visiidi taustal on Trumpi teade, et USA lahkub 1987. aastal sõlmitud keskmaa tuumarakette keelustavast leppest INF. Venemaa valitsuse hinnangul võib see samm viia uuele võidurelvastumisele.

Venemaa jaoks on Bolton see, kes soovitas sajandi alguses nooremale George Bushile lahkuda raketivastaste kaitsesüsteemide piiramise leppest ja paigaldada raketikilbi elemente Ida-Euroopasse, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Moskva ei uskunud seletust, et need meetmed on ainult Iraani võimaliku tuumarünnaku vastu ja 2008. testis Venemaa raketti 9M729. USA väitel rikuvad selle tehnilised andmed juba keskmaa tuumarakette keelustava leppe tingimusi.

1987. aastal sõlmitud lepe keelustas osalistele 500 kuni 5500 kilomeetri kaugusele lendavate rakettide tootmise ja paigaldamise. Taas oli John Bolton see, kes soovitas nüüd juba Donald Trumpil leppest lahkuda, seda enam, et keskmaa raketid on nüüd mitte ainult USA-l ja Venemaal, vaid ka muudel riikidel, näiteks Iraanil, Põhja-Koreal ja Hiinal.

Trumpi ettepanekuga liituda keskmaa tuumarakettide keelustamise leppega Hiina ei nõustunud. Seega ei ole Boltoni hinnangul ka USA-l mõtet lepingut täita.

Bolton: Trump ootab Putiniga kohtumist novembris Pariisis

USA riikliku julgeoleku nõunik John Bolton ütles teisipäeval kohtumisel Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, et USA president Donald Trump ootab kohtumist Putiniga 11. novembril Pariisis.

Putin ja Bolton leppisid kokku, et Putin kohtub 11. novembril Pariisis USA presidendi Donald Trumpiga.

Sellel päeval möödub 100 aastat Esimese maailmasõja lõpust ning selle mälestamiseks toimub Pariisis rahukonverents. Üritusele oodatakse 60 riigipead ja valitsusjuhti.

"Arvan, et president Trump ootab teie nägemist Pariisis relvarahu 100. aastapäeva tähistamise kõrvalt," lausus Bolton.

Putin vastas: "Loomulikult oleks kasulik jätkata otsedialoogi ka Ühendriikide presidendiga, peamiselt lähitulevikus toimuvate rahvusvaheliste ürituste kõrvalt, näiteks Pariisis."

Vene presidendi abi Juri Ušakov kinnitas istungi järel, et Putini ja Trumpi kohtumine Pariisis toimub ja see saab olema "täiemahuline".

Trump ja Putin pidasid juulis Helsingis esimese omavahelise kahepoolse tippkohtumise. Istungi järel sattus Trump USA-s kriitikarahe alla, sest suhtus Putini USA-kriitilistesse seisukohtadesse leplikult ja toetavalt.

USA ja Venemaa soovivad leida omavahelistes suhetes ühist pinda

Venemaa presidendi Vladimir Putini sõnul soovib Venemaa leida suhetes USA-ga ühist pinda ning USA riikliku julgeoleku nõunik John Bolton vastas talle, et USA soovib sama.

"Mulle tundub, et hoolimata mitmetest lähenemistest on võimalik ja tuleb otsida seda ühist pinda," ütles Putin. Ta tõi esile, et kahe riigi kaubavahetus on sanktsioonidest hoolimata kasvanud.

Bolton vastas, et ka USA soovib leida ühist pinda. Pooled ütlesid seda teisipäeval Moskvas kohtumisel, mis kestis poolteist tundi.

Putini sõnul oli kohtumine Helsingis konstruktiivne.

"See oli minu jaoks kasulik, aga vahel ka üsna raske kohtumine. Lõppastmes oli see konstruktiivne," ütles Putin Helsingi kohtumise kohta.

"Ausalt öeldes vaatame mõnikord üllatusega, et USA astub vahel Venemaa vastu täiesti õigustamatuid meetmeid, mida me ei saa nimetada sõbralikuks," lausus Vene president.

"Me ei löö eriti tagasi..., kuid see muudkui jätkub ja jätkub."

Bolton kohtus esmaspäeval mitme Vene tippametnikuga, enne kui Putiniga maha istus.

Bolton: Venemaa sekkumine USA valimistesse ei andnud Kremlile midagi

USA riikliku julgeoleku nõunik John Bolton ütles teisipäeva õhtul Moskvas pressikonverentsil, et Venemaa sekkumine Ühendriikide valimistesse kahjustas Vene-Ameerika suhteid ja ei andnud Kremlile midagi. 

Bolton kiitis pressikonverentsil kahepäevase visiidi käigus peetud "viljakaid" kõnelusi Vene presidendi Vladimir Putini ja teiste kõrgete Vene ametnikega.

"Me arutasime meie jätkuvat muret seoses Venemaa sekkumisega valimistesse ja seda, miks see oli eriti kahjulik Vene-Ameerika suhetele, andmata midagi vastu," lausus USA riikliku julgeoleku nõunik. 

Tema sõnul on Venemaa sekkumine tekitanud pahameelt ja vaenu üle kogu Ühendriikide ning blokeerinud sisuliselt kahe riigi suhete parandamise. 

"See on kaotus mõlemale riigile, eriti aga Venemaale. Seega on siin minu meelest õppetund: ärge jännake Ameerika valimistega," lausus julgeolekunõunik. 

USA luurekogukonna hinnangul sekkus Venemaa ulatusliku küber- ja desinformatsioonirünnakute kampaaniaga 2016. aasta presidendivalimistesse, et kahjustada demokraatide kandidaati Hillary Clintonit ja aidata vabariiklast Donald Trumpi.

Ühendriikide võimud on esitanud sekkumisega seotud süüdistuse kümnetele Vene ametnikele.

Boltoni sõnul jälgib Washington kaks nädalat enne vahevalimisi "väga tähelepanelikult võimalikku välist sekkumist meie valimistesse".

USA Föderaalsel Juurdlusbürool (FBI) ei ole praegu andmeid Venemaa sekkumise kohta vahevalimistesse, lausus julgeolekunõunik.

Ühendriikides valitakse 6. novembril 435-liikmelise esindajatekoja uus koosseis ning 35 senaatorit 100-st. Lisaks valitakse mitmekümnes osariigis kubernere ning kohalikke seadusandlikke kogusid.   

Bolton kohtus varem Patruševi ja Lavroviga

Bolton peab teist päeva konsultatsioone Moskvas. Putiniga kohtumine oli ilmselt viimane kohtumine Boltoni programmis. Varem pidas ta mitu tundi kõnelusi Vene julgeolekunõukogu sekretäri Nikolai Patruševi ja välisminister Sergei Lavroviga.

Vene presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov ütles kohtumise eel, et Kreml ootab Boltoni selgitusi "suurel hulgal teemadel".

Pressiesindaja rääkis juba enna Boltoni Venemaa-visiiti Moskva soovist saada muu hulgas detailsemaid selgitusi USA kavatsuse kohta lahkuda keskmaa tuumajõudude lepingust (INF).

"See on stateegilise julgeoleku küsimus," lausus Peskov. "Kordan veel kord: seesugused kavatsused võivad muuta maailma ohtlikumaks."

INF-lepe keelab 500-5500-kilomeetrise tegevusraadiusega tiibrakettide, samuti raketi stardiseadeldiste ja tugivarustuse tootmise ja katsetamise. Olemasolevad varud tuli hävitada 1991. aasta 1. juuniks.

USA teatel rikub INF-lepingut Vene maismaal baseeruv tiibrakett Novator 9M729, NATO koodnimetusega SSC-8. Washingtoni väitel annaks see Moskvale võime anda Euroopale tuumalöök sisuliselt eelhoiatuseta.

USA president Donald Trump teatas laupäeval, et Washington kavatseb leppest taganeda.

Esmaspäeval teatas USA saatkond Twitteris esmalt, et Vene julgeolekunõukogu sekretär Nikolai Patrušev ja Bolton arutasid laia teemaderingi, muu hulgas relvastuskokkuleppeid, Süüriat, Iraani, Põhja-Koread ja terrorismivastast võitlust.

Seejärel teatati, et Boltoni kohtumisel välisminister Lavroviga oli arutusel samuti Süüria küsimus, aga ka olukord Kaukaasias ja Hiinas ning teisedki vastastikust huvi pakkuvad teemad.

Vene välisministeeriumi andmeil rääkis Lavrov USA administratsiooni esindajaga olukorrast Afganistanis, Ukrainas ja Korea poolsaarel.

"Arutati meie riikide koostööväljavaateid, sealhulgas regionaalsete konfliktide lahendamisel, tõhusas võitluses terrorismiga ning strateegilise stabiilsuse säilitamisel," lisas ametkond.

Bolton ise märkis, et rääkis Vene julgeolekunõukogu peasekretäriga võimalikust uuest Vene-USA tippkohtumisest.

"Me arutasime sellist võimalust. Ta ütles, et edastab selle president Putinile. Ma arvan, et nüüd peab järgmiseks sammuks olema president Putini otsus," lausus Bolton ajalehele Kommersant. "Võimalik, et lähiajal meil on, millest teile rääkida."

Kommenteerides Vene ja USA liidri kohtumise võimalikkust Pariisis (Esimese maailmasõja lõpu 100. aastapäeva pidustustel) või Buenos Aireses (G20 tippkohtumisel), kinnitas Bolton, et need on tõepoolest sündmused, kus mõlemad riigipead viibivad.

Seejuures ei välistanud ta ka eraldi tippkohtumise korraldamist sarnaselt sellele, nagu juulis Helsingis.

Kremlis teatati möödunud nädalal, et Putini ja Donald Trumpi uut kohtumist praegu ette ei valmistata.