Mikser ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et USA on juba mitu aastat öelnud, et Venemaa rikub INF-lepet, arendades süsteeme, mis on selle leppega keelatud. Teisalt peab USA lepet enda jaoks piiravaks, kuna 31 aasta jooksul on tulnud juurde hulk riike, kes on võimelised keskmaa tuumarakette arendama.

"INF-leppe puhul on tegemist ju siiamaani kahepoolse leppega - Ameerika Ühendriikide ja toonase Nõukogude Liidu ja nüüd tema õigusjärglase Venemaa vahel," märkis minister.

Mikseri sõnul on uut lepet vaja, kui praegune peaks kehtetuks muutuma. "Kindlasti me keegi ei soovi sellist olukorda, kus algab taas mingi võidurelvastumine, kus relvastuskontrollirežiimid üksteise järel lähevad allavett. Teadupärast paari aasta pärast juba peaks ka aeguma START II lepe, mis piirab strateegilise ulatusega rakette, sealhulgas tuumarakette. Nii et kindlasti on oluline, et relvastuskontroll kui selline maailmas toimiks ja säiliks. Uus lepe peab kindlasti - kui see kunagi sõlmitakse - hõlmama kõiki riike, kõiki osapooli, kes selliseid süsteeme võiksid arendada, kasutada ja paigutada," selgitas Mikser.

Tema sõnul peab Euroopa tähelepanelikult toimuvat jälgima. "INF lepingu puhul on tegemist relvastuskontrolli leppega, mis on esmajoones mõeldud just Euroopa julgeoleku tagamiseks. Kui strateegilise ulatusega süsteemid ohustavad vastastikku Ameerika Ühendriike ja Venemaad, siis keskulatusega ja lühikese ulatusega raketid Venemaalt ei ulatu Ameerika Ühendriikide pinnal Alaskast kaugemale, küll aga jäävad kindlasti nende löögiulatusse praktiliselt kõik Euroopa sihtpunktid ja sihtmärgid. Selles mõttes kindlasti on Euroopa mure seoses võimalusega, et relvastuskontrolli süsteem maailmas mureneb, arusaadav ja mõistetav," rääkis Mikser.