Tehnikaülikoolis näidati, kuidas maja sisekliima tervist mõjutab
Tallinna Tehnikaülikoolis (TalTech) näidati, kuidas mõõta hoone sisekliimat, et teada saada, millised on maja füüsikalised, keemilised ja bioloogilised omadused ning kuidas need mõjutavad inimeste tervist.
Katse näitas, et tehnikaülikooli ventilatsioon töötab korralikult ja hajutab tossu üsna ühtlaselt. Ventilatsioon on üks hoone sisekliima olulistest parameetritest, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Tehnikaülikooli ergonoomikalabori lektori Tarmo Koppeli kinnitusel muutuvad materjalid, millega ruume sisustatakse ja viimistletakse, järjest tähtsamaks, sest inimesed on muutunud tundlikumaks ja ka terviseteadlikumaks.
"Kõige olulisem on, et need materjalid ei annaks välja liigseid lenduvaid orgaanilisi ühendeid. See on see keemia, mis paneb inimese limaskestad ärrituma, samuti hingamisteed, tekivad kognitiivsed probleemid. Ehk sellised materjalid, kus on võimalikult vähe keemilisi ühendeid kasutatud," selgitas Koppel.
Ergonoomikalaboris mõõdetakse ka toatemperatuuri ja õhuvoolude liikumist ja nende mõju inimestele.
Optimaalne niiskusprotsent, mis on inimesele ja majale hea, peaks jääma 50 ja 70 vahele.
Tüüpiline haige maja sündroomi väljendus on muu hulgas limaskestade kuivamine, kui õhuniiskus on liiga madal.
Tehnikaülikooli riski- ja ohutusõpetuse külalislektor Ada Traumann ütles, et kui töökohas on sisekliima halb, siis langeb ka tööviljakus.
"Meil ei ole seal ruumis hea olla, meil ei ole seal vaba olemist. /.../ Esimene on väsimustunne ja kui inimene on väsinud, siis tal häid mõtteid ka väga palju ei ole," selgitas Traumann.
Enne maja ehitamist või renoveerimist tuleks tõsiselt uurida ehitusmaterjalide omadusi, sest nende mõju tervisele on pikaaegne. Võimalusel tuleks eelistada looduslikke materjale, kuid soovitav on uurida, millega need on viimistletud.
Toimetaja: Merili Nael