Riigireformi sihtasutus avaldas esimese osa ettepanekutest ({{commentsTotal}})

{{1540208700000 | amCalendar}}
Foto: ERR

Riigikogu liikmete arv vähenegu kümne võrra ning parlamendivalimiste nimekirjad olgu avatud - need on vaid üksikud näited ettepanekutest, mille riigireformi sihtasutus esmaspäeval avalikustas.

Reformipaketi ettepanekud koonduvad kolme suurema teema ümber: seadusandlik võim ja esinduskogud, täitevvõim ning kohtuvõim ja põhiseaduslikud institutsioonid.

Esmaspäeval avalikustas sihtasutus, mida ta muudaks riigikogu ja kohalike omavalitsuste töö juures. Riikogu liikmete arvu soovib sihtasutus vähendada 91-le.

Eelkõige oleks tegu eeskuju näitamisega kõigile teistele riigiasutustele ja institutsioonidele nende mahu vähendamiseks ja efektiivsuse suurendamiseks, selgitasid koostajad.

Riigireformijad võrdlesid Eestit lähinaabritega. Selgus, et parlamendi liikmete arv miljoni elaniku kohta on Eestis 77 (kohta), Lätis 52, Leedus 50, Soomes 36, Rootsis 35, Norras 32, Taanis 31.

Sihtasutuse nägemuses peaks riigikogu valimised toimuma avatud nimekirjade alusel, samuti peaks valimisringkondade suurused olema võrreldavad. Ühitada tahavad reformijad ka riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimistsükli: parlamendivalimised üle nelja aasta märtsis ja kohalikud valimised sama aasta oktoobris.

Õigusloome piiramine

Riigireformijad soovivad piirata oluliselt normiloomet, mistõttu peaks valitsus töötama välja programmi massilise õigusloome ohjeldamiseks.

Reformijate ettepanek on ka kehtestada õigusloomes põhimõte, et iga uue koormava õigusnormi kehtestamisel seatakse samal ajal eesmärk kahe vana samaväärse õigusnormi tühistamiseks.

Sihtasutuse ettepanek on vähendada õigusloomega tegelevate ametnike arvu järgmise kaheksa aasta jooksul 50 protsenti. 

Rahva hääl

Põhiseadus sätestab praegu, et kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa poolthäälte enamust, saadab president riigikogu laiali ja kuulutab välja erakorralised valimised.

Selle piirangu soovitab sihtasutus põhiseadusest eemaldada ja sätestada põhiseaduses rahvaküsitlus riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil.

Rahvahääletusi on Eestis korraldatud riigireformijate hinnangul kahetsusväärselt vähe – ainult kolmel korral. See ei ole nende sõnul soodustanud võimu ja rahva lähedust.

Reformijate nägemuses tuleks maakondadest kujundada kohaliku omavalitsuse üskused ehk viia läbi haldusreformi teine etapp.

Sellega koos teeb sihtasutus ettepaneku viia õigusesse sisse kohalik rahvaalgatus ja rahvahääletus.

Reformijate hinnangul vajab kohaliku omavalitsuse korraldamise seadus uut tervikteksti, nähes selles aga eraldiseisva regulatsiooni Tallinnale.

Järgmisel nädalal avalikustab sihtasutus ettepanekud täitevvõimu tööks ning ülejärgmisel nädalal kohtuvõimu ja põhiseaduslike institutsioonide osas.

Riigireformi sihtasutuse juhatuse liikmed on Jüri Käo, Olari Taal ja Rait Maruste. Sihtasutuse nõukogu liikmed on Aivo Adamson, Alar Karis, David Vseviov, Jaak Aaviksoo, Jaan Puusaag, Jüri Raidla, Kristi Liiva, Marek Helm, Raivo Vare, Riina Varts, Ringa Raudla, Tarmo Jüristo, Toomas Tamsar, Tiit Pruuli, Urmas Varblane ja Viljar Arakas.

Toimetaja: Priit Luts



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: