Enam kui 15 aastat tagasi otsustas riigikogu, et koerte, aga vajadusel ka teiste lemmikloomade üle peab arvestust kohalik omavalitsus, aga peaaegu pooled omavalitsused pole tänaseni seadust täitnud. Koerte kohta on register 57 ja kasside kohta 28 protsendil omavalitsustest, rääkis Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige Geit Karurahu.

"Meie uuringus toodi välja, et omavalitsused ei jõua sellega tegeleda ja neil puuduvad ka vajalikud ressursid selleks. Ja pidi ka olema probleem, et inimesed lihtsalt ei kiibista oma loomi. Ehk leitakse, et see on kallis protseduur ja seda ei soovita teha," ütles Karurahu.

Ühtlasi ütleb suurem osa omavalitsusi, et tarvis oleks ühtset üleriigilist lemmikloomaregistrit. Tegelikult on üleriigilisi registreid koguni kolm. Ühte peab Eesti väikeloomade selts, teist Eesti Kennelliit ja kolmandat pakub omavalitsustele AS Spin TEK. Aga kõik need registrid on kasutajale vabatahtlikud ning sestap peavad mõned omavalitsused isiklikku registrit hoopis vihikus või Exceli tabelis. Nii polegi Eestis ülevaadet, kui palju meil lemmikloomi on ja kui paljusid neist kiibistatakse. Kusjuures kiibistatud loomi võib olla rohkem kui registrisse kantud loomi, ütles veterinaar- ja toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Harles Kaup.

"Täna on tavapärane olukord, kus küll leitakse kiibiga loom, aga see kiip registritest puudub. Aga siis pole selle loomaga ei varjupaikadel ega meil järelevalvega midagi teha," märkis Kaup.

Sestap on ka veterinaar- ja toiduamet jõudnud seisukohale, et üleriigilist registrit läheks hädasti tarvis.

"Register võimaldaks meil ennetada ja likvideerida lemmikloomade ning lemmikloomade ja inimeste ühiste nakkushaigustega seonduvaid probleeme, lihtsustada kindlasti varjupaikade tööd ja tagada ka loomade liikumisdokumentide jaoks kvaliteetsed algandmed."

Niisuguse registri ning koerte, kasside ja valgetuhkrute üleüldise kiibistamiseni võiks Harles Kaupi sõnul jõuda 2021. aastaks. Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja asetäitja Pille Tammemägi on eesmärgiga iseenesest päri. Samas tuleb veel mõelda, kas ja kuidas selleni püüelda, sest paljud omavalitsused on näiteks eraettevõtte Spin TEK hallatava registriga juba harjunud.

"See maksab ju raha riigi maksumaksja taskust, kui me teeme riikliku registri. Me oleme valinud suuna ja liigume selles suunas ühiskonnaga koos. Ja siis me otsustame, et ei, see kõik ei toimi ja teeme nullist uue registri. Spin TEK taolise registri arendamine maksis viimati, kui me uurisime, kuskil 650 000 eurot, iga-aastane hooldamine veel 200 000 eurot. Ma ei usu, et ühiskond seda väga tahab. Tegelikult on meil ju süsteemid olemas," rääkis Tammemägi.

Üheks võimaluseks oleks ka juba toimivad registrid omavahel niiöelda suhtlema panna. Samas, kuidas seda teha, jääb ikkagi segaseks. Ka lemmikloomade üleüldise kiibistamiskohustuse suhtes on Tammemägi veel ettevaatlik. Eriti kui kiibistamiskohustust laiendataks koertelt veel ka tuhkrutele ja kassidele.

"Neid ju peetakse hästi erinevatel motiividel ja viisidel. Talukassid, farmikassid, lemmikud, diivanikassid - et kuidas me seal jõuaksime ja kas ühiskond on küps, et nad kõik kohustada kiipima? Mis nendest saab, kes ei ole kiibitud? Siin seda arutelu ma arvan, on vaja veel loksutada."