Uuringu algatamise poolt oli 16 ja vastu kolm volikogu liiget, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Est-For Investi juhatuse liikme Margus Kohava sõnul selgub uuringute käigus, kas karjääridest välja pumbatavast veest piisab tehase pikaaegseks ja stabiilseks varustamiseks.

Vallajuhi Einar Vallbaumi sõnul võiks tehase üks võimalik asukoht olla Kunda mereäärne tööstusala.

"Ma olen selle poolt, et saaks kõigepealt korralikud uuringud. /.../ Me oleme ikkagi ettevõtjad ja Kunda ja Viru-Nigula vald on ettevõttesõbralik vald ja sellepärast me tahame, et nad tuleksid siia, teeks uuringud ja siis vaatame, mis edasi saab," rääkis Vallbaum.

Viru-Nigula vallas, Kundas töötab juba üks tselluloosivabrik. 2006. aastal avatud aktsiaseltsi Estonian Cell haavapuitmassi tehase eelmise aasta toodangumaht oli rohkem kui 170 000 tonni, mis kõik läks ekspordiks.

Tooreainena kuuske, mändi ja kaske kasutava Est-For Investi tehase aastaseks toodangumahuks on planeeritud 750 000 tonni.

"Eks siin kõigepealt tekib küsimus veega. See on selge, kas nii palju vett siin jätkub ja sellepärast ongi uuringuid vaja teha. Siin on juba kaks tehast, mis vett võtavad. On Estonian Cell ja Kunda Nordic. Kõigepealt peab rahuldama nende ettevõtete veevajaduse ja kui üle jääb, siis vaatame, kas me uusi ettevõtteid saame siia juurde võtta või ei saa," selgitas Vallbaum.

Uuringute alustamise vastu hääletanute arvates oli tegu kiirustades tehtud otsusega. Seda enam, et Est-For Investi esindajatele ei saanud küsimusi esitada, kuna nad ei tulnud koosolekule.

"Kui on teada, et tehase tegemine on võimalik, siis tasub see uurimist, aga täna me teame, et meil ju vett sellise tehase jaoks ei ole. Mida me siis uurime? Ja väide, et me kasutame tulevikus seda uuringut ära, ei pea ju paika. Ükskõik, mida muud me teha tahame, siis me peame niikuinii tegema uued uuringud, mis on vastavasisulised," kommenteeris Viru-Nigula vallavolikogu aseesimees Koit Oras.

Kohava selgitas ERR-ile, et ettevõtte huvi on selgitada välja kõik omavalitsused, kes soovivad puiduväärindamistehase rajamise võimalikkust uurida. Kohava kinnitusel on siiani avaldanud selleks soovi Saarde vald Pärnumaal. Samuti on ettevõte rääkinud sel teemal Räpina, Setomaa ja Võru vallaga, kes võtavad vastu otsuse uuringute läbiviimise üle novembris.

"Liigume sellises ajakavas, et kõige optimistlikuma stsenaariumi kohaselt võiks alata riigi eriplaneeringu käigus tehtavate uuringute sisulised tegevused ehk 6 kuni 12 kuu pärast. Riigi eriplaneeringu protsess kestab omakorda vähemalt kolm aastat," lisas Kohava.

Riigihalduse minister Janek Mäggi pikendas Est-For Investi puidurafineerimistehase eriplaneeringu lõpetamise eelnõule vastamise tähtaega 3. novembrini.

Eesti Päevaleht kirjutab, et tselluloositehase uuringud võivad ka Pärnult ja Häädemeestelt heakskiidu saada ning omavalitsuste juhid on selle poolt, et uuringuid tuleks lubada, volikogud kogunevad lähiajal.

"Seni oleme suhelnud nelja vallaga – Saarde vallaga Pärnumaal ning Võru, Räpina ja Setomaa vallaga Kagu-Eestis. Kõigis omavalitsustes, kuhu oleme avalduse saatnud ja palunud võimalust uurida puidu väärindamise tehase rajamise võimalikkust, on meie soov uuringuid läbi viia tõsine," ütles Kohava.

Saarde vald Pärnumaal on seni ainus, kes on juba andnud nõusoleku tselluloositehase rajamiseks vajalikeks uuringuteks.