Neljapäeval otsustas valitsuskabinet puidurafineerimistehase kavandamiseks algatatud riigi eriplaneeringu ülekaaluka avaliku huvi tõttu lõpetada. Puidurafineerimistehase rajamist plaaninud Est-For Invest teatas seepeale, et lõpetab oma arendusprojekti, jäädes ootama teadus- ja faktipõhist valitsemiskultuuri.

Soomere kommenteeris ERR-ile, et kui kuskil on vaba raha, siis see otsib endale kohta, kus teenida ning Eesti metsaga tegelevas ärikeskkonnas tekkinud raha hakkab ilmselt tasapisi riigist välja liikuma. Ta tõdes, et uuringute tegemata jätmisega on Eesti visanud minema ühe võimaluse oma ressurssi väärindada.

"Ega see ei ole rahvuslik katastroof. Kurb on see, et me oleme ühe arenguvõimaluse, ühe võimaluse oma ressurssi väärindada laskunud lörri minna ilma, et me oleks vaadanud, mis toimuma hakkab," rääkis ta.

"Ma ei taha öelda, et me oleks pidanud kindlasti taolist tehast ehitama, aga mis Teaduste Akadeemia poolt vaadates tundub vastuvõetamatu, on seisukoht, et uurida ei ole vaja. Seda on võrdlemisi raske aktsepteerida," lisas ta.

"On mõistetav, et paljudes Eesti kohtades nii suurt tehast ei ole võimalik teha ja praeguse aja tootmismastaabid on sellised, et väiksema mahuga tehase rajamine ei pruugi olla majanduslikult mõtekas, aga sellegipoolest lasta lörri minna võimalus endale teha selgeks, mis ühes maailma tootmisvaldkonnas toimub, mis hea on, millised ohud sellega kaasnevad ka reaalselt, arvudes, mitte kvalitatiivsetes hinnagutes, ei ole hea," rääkis ta.

Soomere sõnul ei pea ta õigeks seda, et valitsus on andnud eriplaneeringu lõpetamisega signaali, et suurtööstuse jaoks vajalike uuringute tegemine avab Pandora laeka.

Majandusekspert Raivo Vare märkis, et ettevõtlusele annab Est-Fori nurjumine negatiivse signaali.

"Ma arvan, et see on halb signaal, see on negatiivne signaal sellepärast, et arengu jaoks paraku meil tuleb teha investeeringuid majandusse ja need investeeringud peaksid olema rahvusvaheliselt märkimisväärselt konkurentsivõimelised," rääkis Vare.

Kõige halvema signaali investoritele annab tema hinnangul asjaolu, et valitsus lükkas riigile ise sülle jooksva võimaliku investeeringu ilma asjasse süüvimata lihtsalt kõrvale.

"Taoliste asjade puhul on kõige tähtsam objektiivse pildi loomine. Objektiivset pilti luua ei õnnestunudki ja see on selle protsessi kõige suurem ebameeldivus, negatiivne signaal tervikuna," ütles ta.

Ka Tööandjate Liidu volikogu liikme ja mööblitöösturi Enn Veskimägi sõnul võeti vastu halb otsus.

"Me näitasime sellega järjekordselt, et välisinvesteering ei ole siia oodatud. See ei ole ainukene, meil on muid probleeme, meil on tööjõu küsimused, aga see oli ehe näide sellest, et me isegi lõpetame ära uurimise, rääkimata siis investeeringust endast," rääkis Veskimägi "Aktuaalsele kaamerale".

Peaminister Jüri Ratas toonitas, et investeeringud on Eestisse jätkuvalt oodatud. Tema sõnul saaks tselluloositehase projektiga edasi liikuda läbi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu.

"Ma olen täiesti veendunud, et ühel hetkel puidurafineerimise tehas Eestisse tuleb, see väärindab meie olulist rikkust, milleks puit on ja milleks meie mets on," sõnas ta.

Tehnikadoktor ja geoloog Erik Puura ütles, et sellise suurprojekti nurjumine on õppetund nii ettevõtjatele kui ka üldsusele ja ajakirjandusele.

"Ka meedia tasandilt ma sisuliselt selliseid analüüse, kus oleks arvestavalt püütud aru saada erinevatest osapooltest, sisulislet ei olnud. See tähendab, et kogu meediakajastus oli ühele ja teisele poole eelhoiakutega. Arvan, et kui tahta koostööd teha, siis tuleb mõista kõiki osapooli. Ja selliseid sõltumatuid hinnanguid, et kõiki osapooli mõista, põhimõtteliselt ma ei näinudki," rääkis Puura.