Keskpank: finantssektori väiksem seotus Põhjamaadega toob uut tüüpi riske ({{commentsTotal}})

{{1540975800000 | amCalendar}}
Ardo Hansson (vasakul) ja Madis Müller.
Ardo Hansson (vasakul) ja Madis Müller. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Eesti Panga teatel on Eesti pangandussektori finantsseis tugev, pankade omavahendite tase on kõrge, laenuportfelli kvaliteet väga hea, laenukahjumid väikesed ning suurim risk lähtub jätkuvalt Põhjamaadest.

Riski allikateks on sealsete majapidamiste suur võlakoormus ja see, et Põhjamaade pangad rahastavad end suuresti rahaturgudelt võetavate laenudega. Ebasoodsa arengu korral Põhjamaades võivad Eesti ekspordivõimalused väheneda ja Eesti ettevõtete rahastamistingimused karmimaks muutuda.

Mõne välispanga lahkumise tõttu on Eesti pangandussektori seotus Põhjamaadega vähenemas. See toob Eesti Panga hinnangul kaasa uusi ohte Eesti finantsstabiilsusele.

Eesti Pank selgitas, et kui Luminorist saab Balti-ülene pank, mille peakontor on Eestis ja teistes riikides on filiaalid, hakkab Eesti finantsstabiilsust otsesemalt mõjutama ka kõik see, mis toimub Lätis ja Leedus.

Samuti väheneb edaspidi pankade rahastamises Põhjamaade emapankade roll ja üha enam hakatakse raha kaasama rahvusvahelistelt finantsturgudelt.

Põhiosas rahastavad Eestis tegutsevad pangad end kohalike hoiustega ja emapangalt saadud laenudega. Finantsturud on heitlikum rahastamisallikas. Üha olulisemaks muutub ka Eesti finantssektori üldine usaldusväärsus, mida viimasel ajal on mõnevõrra räsinud rahapesuskandaal.

Keskpank märkis, et üldiselt on rahapesuskandaali mõju Eesti finantssektorile siiski väike, kuna rahapesukahtlusega Danske Bank on mitteresidentide äri Eestis nüüdseks lõpetanud ja Versobank on suletud.

Nagu öeldud, rahastab Eesti pangandussektor end lõviosas residentidest klientide hoiustega ja mitteresidentide hoiuste osakaal on aastatega langenud, moodustades praegu vaid seitse protsenti. Kõige riskantsemaks peetavate ELi-välistest ettevõtetest klientide osakaal on alla ühe protsendi.

Teiseks finantsstabiilsuse riskiks Põhjamaade riski kõrval on kiire kasv Eesti kinnisvara- ja ehitussektoris, kuna sinna on koondumas nii tööjõud, investeeringud kui ka rahastamine.

Kuigi nendesse sektoritesse antud laenude osakaal pankade laenuportfellis pole viimase viie aastaga kasvanud, on see keskpanga kinnitusel endiselt suur. Kinnisvarahindade kasvule lükkab hoogu juurde nõudlus uute korterite järele, sest inimeste sissetulekud kasvavad, kindlustunne tuleviku ees on suur ning see omakorda võib muuta inimesed riskialtimaks.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: