"Pealtnägija": arusaamatuste jada viis metsavargaks peetud ettevõtja tulistamiseni ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Augusti lõpus viis arusaamatuste ahel selleni, et metsavargaks peetud ettevõtjat tulistati Loksa lähedal metsas kõhtu ja kätte. Kannatanu hinnangul eskaleeris olukorda politsei saamatus, sest juhtunut oleks saanud ära hoida, kuna tulistaja suhtes oli juba varem esitatud kaebusi seoses ebaseaduslike relvadega.

36-aastasele Taimo Põesastele kuuluv firma tegi suvel lepingu alusel Kuusalu vallas Kasispea külas metsatöid. Kuna tehnika aeg on kallis, käis töö ööpäevaringselt, vahendas "Pealtnägija".

28. augusti hilisõhtul sai politsei väljakutse. "Esimeseks teateks politseile oli see, et ühe kohaliku elaniku arvates võidakse varastada metsa või metsamaterjali selles külapiirkonnas," selgitas Ida-Harju politseijaoskonna juht Valter Pärn.

Kaebuse tegi naaber Tarmo – tallinlane, kes seal juba aastaid suvitab. Saabunud politsei küsis ühelt traktoristilt selgitusi. Kuna traktoristil ei olnud politseile ühtegi dokumenti näidata, helistas ta tööandjale Taimo Põesastele. Politsei vestles kella 23.30 paiku esialgu Taimo isa Eimar Põesastega, kes on firmas autojuht.

"Helistas ja andis telefoni üle politseinikule, naispolitseinik oli, kes siis ütles, et teil metsavargad, tuleb metsa tulla, sinna traktori juurde, kus te raiute praegu," meenutas Eimar. Taimo Põesaste ei kavatsenud esialgu öösel metsa minna ning soovis olukorraga hommikul edasi tegeleda.

Arusaamatus Põesastete ja politsei vahel

Pärna sõnul vaidlesid Põesasted ja politsei, kuni lõpuks sai politsei aru, et firma omanik läheb metsa kohale. Kui Põesasteid paarkümmend minutit hiljem metsas ei olnud, helistas politsei neile uuesti. "Siis öeldi, et ei, nad ikkagi sinna ei tule. Aga siis juba vestles teine politseinik ehk esimene kõne rääkis üks politseinik, teise kõne pidas teine politseinik," rääkis Pärn.

Eimar Põesaste sõnul ütles politseinik siis juba, et arestib traktori ja viib traktoristi arestimajja.

"See politseinik selgitas, et kui te ei ole nõus tulema, ei ole nõus meile selgitama, siis see asi võib lihtsalt lõppeda sellega, et me oleme sunnitud selliseid asju, selliseid samme astuma. Et paneme selle traktori seisma, võtame selle traktoristi sealt kaasa, lähme temaga politseijaoskonda, hakkame asjaolusid selgitama. Ja selline, jah, see sõnum tõesti sellele ettevõtte esindajale oli," kinnitas Pärn.

Lõpuks läksidki Põesasted öösel metsa, kaasas oli ka Taimo ema Härna Põesaste.

Kui perekond Põesaste väidab, et nad kupatati ähvardustega öösel metsa, siis politsei ütleb, et ei saanud aru, et nad ikkagi tulevad. Ida-Harju politseijuhi sõnul selgitati olukorda ka väljakutse tegijale ning mindi laiali.

"Kui teiselt poolt öeldi, et ei, nad siiski kohale ei soovi tulla, siis tuligi see otsus, et okei, las see asi jääb praegu selliselt ja mindi minema. /.../ Otsustati, et need teadaolevad andmed ei ole nii põhjalikud, et nende pealt nüüd kahtlustada, et tõesti võib olla väga kindel selles varguses. See võis olla ka eksitav info, kuna teate tegija ei öelnud ju seda raudkindlalt, et raudselt varastavad talt seda, et tal selline kahtlus on," selgitas Pärn.

Taimo Põesastet tulistati

Põesasted jõudsid objektile 00.30 paiku. Valitses vaikus ja pimedus. "Traktor seisis. Traktorist oli pimeduses seal traktori peal ja mitte ühtegi hingelist ei olnud seal," rääkis Härna Põesaste.

"Temal oli liikumiskeeld pandud. Juht istus sees, ilma tuledeta. Küsisin, mis juhtus. Temal liikumiskeeld. Siis mina ütlesin, et tee tööd edasi, et kui politsei pani sul liikumiskeelu ilma asjata, las ta siis tuleb siia ja ütleb, mis põhjusel ta selle pani," lisas Taimo.

Seepeale nägid Põesasted kedagi nende poole tulemas. "Tahtsime siis minna küsima, et kas tema siis kutsus või mis see probleem on, aga sinnani ei jõudnudki. Enne tuli rakett," rääkis Taimo.

Taimo ja Eimar Põesaste on mõlemad jahimehed ning tegelikult varem korra meediasse sattunud seoses kohalikus jahiseltsis tekkinud tüliga, kus neid süüdistati muu hulgas salaküttimises. Jahiseltsiga käidi pikalt kohut, kuid konkreetseid tõendeid rikkumiste kohta pole. Käesoleva loo seisukohalt on oluline, et Taimo ja Eimar tunnevad relvi ega karda niisama pauku.

"Arvasin seda, et eks ta tahab teist raketti kindlasti veel lasta, et eks see raketipüstol tuleks ta käest ära võtta siis, et ta enam nii ei teeks. Ja siis lisasin vähe sammu ja läksin sinnapoole ja jõudsin temani. Aga siis tema ei laadinud enam raketipüstolit, vaid oli üks vöökott või selline üle kaela kott, võttis selle, viskas üle õla maha ja sealt krabas püstoli ja siis hakkas sellega laskma," kirjeldas Taimo.

Seepeale tekkis rüselus ja kaklus. "Mina jooksin sinna, aga ega ma ei saanud enam haarata, enne olid minul kuulid küljes juba, siis sain mina alles haarata. /.../ Ja siis püstol tal vist kiilus kinni, nad räägivad. Ja siis üks püstol oli minu käes ja siis sai teda veel maadelda ja suruda," kirjeldas Taimo.

"Aga siis, nagu see mõte järgi jõudis, nii ma kargasin talle kallale. Rabasin selle püstoli käest ära, see hetkega oli minu käes. Siis muidugi löök näkku, see lõi ta pikali. Ja siis nii kaua ma tampisin teist, kui sain ta nähtavale, ta käed. Ma võin iga hetk seal kuuli saada, seal valikut mul ei olnud lihtsalt," meenutas Eimar.

"Eks oli ikka mõni rusikalöök ka, jah, mis seal ikka salata, kuidas sa tast ikka jagu saad," kinnitas Taimo.

"Esimesed paugud, nagu ma sain aru, läksid mööda, ma mõtlesin lihtsalt, et mingi stardipüstol on. Aga siis olid sellised tulised jutid. Aga siis see tunne oli niivõrd üleval, et see on elu ja surma koht, ma arvan. Pärast, kui juba ta seal maas oli, siis nagu tõstsid pluusi üles, siis vaatasid, kõhus on auk sees ja verd jookseb," rääkis Taimo.

Pere pole politsei tegutsemisega rahul

Et sündmuspaik oli metsas, jooksis Härna maanteele kiirabi juhatama. Esmalt jõudis aga tagasi politseiekipaaž, kes polnud veel väga kaugele jõudnud.

"Vehin selle taskulambiga ja politsei peatub. Ja küsib, et miks te siin keset teed, mis juhtus. Palun, tulge appi, mu poega tulistati metsas. Nii, kõik, tore, nüüd lähevad ära. Ja ma kujutan ette, et nad kohe keeravadki siia metsa. Ei, nad jätsid mu maha. Nad läksid ära sellest teeotsast," rääkis Härna.

"Sõitsid mööda, nad ei tulnud kohe sisse, et lastakse. Nad peavad teadma ju, mis toimus. Aga lihtsalt aega viita, et /.../ mine tea, et äkki saame ka tina. Sõideti risti peale sealt paarsada meetrit, siis tuldi vähehaaval tagasi, aega küll, noh nii ta läks," rääkis Eimar.

Lisaks, et poega tulistati, šokeerib pere peaaegu sama palju, kuidas mundrikandjad nende väitel käitusid. "Esiteks, kui kaks inimest vedelevad maas, üks haavatud, teine saanud nii palju klobida, et mõlemad seal kõrvuti, sealt sõidetakse mööda oma vilkuritega," rääkis Eimar.

"Mu poeg on tugev mees, nagu sa nägid. Ja seda tugevat meest tuli kanderaamiga tõsta kiirabiautosse. Kuna need nublukesed meditsiinitöötajad pidid seda tegema, minu mees oli muidugi ka, läks appi. Siis politseinik seisis seal kõrval. Ja kui ma läksin siis oma emotsioonides, kui ma seda nägin, läksin sinna ja ütlesin, et vabandage, kas teie ei või minna appi, siis ta ütles, et aga mind pole palutud," lisas Härna.

Taimo sõnul ei sõitnud politseiautoka kiirabiautolt eest ära, mistõttu pidi viimane pimedas metsast välja tagurdama.

"Politsei on ikkagi rahva abiks loodud, mitte ülbitsemiseks. Mina nimetan seda politsei ülbitsemiseks, kui ta sulle ütleb, et tema autot eest ära ei aja. Aga keegi ei teadnud sel hetkel, millised on vigastused. Seal oli iga sekund tähtis," rääkis Taimo.

Pere kirjutas tagantjärgi politsei tegevuse suhtes kaebuse distsiplinaarjuurdluse algatamiseks, kus sisuliselt öeldakse, et politseinikud takistasid tegevust. Kaebus lükati tagasi.

"See nüüd on nende tunnetuse küsimus. Meie hinnangul sellist halba käitumist küll ei olnud. /.../ Kogu see olukord vaadati uuesti üle. Ja ega meil ei olnud midagi sellist ette heita, öelda, et kui nad oleks teinud teisiti, siis oleks see olukord olnud kuidagi teistsugune. See, mis nad tegid, oli meie hinnangul hetkel teadaolevatel andmetel täiesti korrektne," selgitas Pärn.

Tulistaja kohta tehti varem kaebus

Laskjaks osutus Tarmo, kes politsei algul kutsus. Lisaks raketipüstolile ja illegaalsele mauserile oli väidetavasti joobes mehel kaasas hulk laskemoona ning gaasiballoon.

Naabri, endise metsavahi Lembit Taltsi sõnul oli see õnnetus, mis hüüdis tulles, sest kogu küla teadis, et Tarmo armastab metsas märki lasta. "Ma juba hakkasin ise kartma, et kui nii laskmine edasi läheb, ei tea, kes kunagi pihta saab. Ja siis ma hoiatasin ka teda, et kuule, siin on ikka inimesed elavad ja siin suvine aeg ka, inimesed käivad metsas ja tea, kuspoole ta tulistab ju," rääkis Talts.

11. juunil ehk poolteist kuud enne intsidenti kutsus Lembit isegi politsei, kui naabrimees jälle põmmutas.

"Siis politsei reageeris sinna tõesti suuremate jõududega ning avastas, tuvastaski selle hilisema tulistaja tema talust koos oma ühe sõbraga. Ning leiti sealt raketipüss ja autost leiti üks stardipüstol. Aga seal, jah, ütleme, need ei ole tsiviilõigusega keelatud vahendid," selgitas Pärn, kelle sõnul politsei suvel ei teadnud veel, et Tarmol oleks ebaseaduslikke relvi.

"Siis ma mainisin ka, et tal on ikka tulirelv, ikka päris relv," kinnitas Talts.

Kuigi politseijuht ütleb, et nad pidanuks olema selgeltnägijad, et traagilist tagajärge ära hoida, siis fakt on, et hoolimata kaebusest suvel illegaalset relva ei leitud.

Kui kõik loo killud kokku panna, paistab, et tegu oli pika arusaamatuste ahelaga, kus kõik osapooled tõlgendasid olukorda pisut valesti.

"See on nüüd see kivi politsei kapsaaeda. Tema nõudis meilt öösel korduvalt välja tulemist ja tulem oli see, et meid hakati laskma," ütles Eimar.

Pärn nõustub etteheitega, et kõike poleks juhtunud, kui politsei oleks kohe jäänud sündmuskohale.

Laskja Tarmole esitati kahtlustus tapmiskatses ja tulirelva ebaseaduslikus käitlemises ning ta viibib vahi all, mistõttu polnud "Pealtnägijal" võimalik praegu tema enda kommentaari saada.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: