"Lõimumine pole vaid vene elanikkonna küsimus. Eesti ühiskond peaks olema rohkem valmis ka ise muutuma, et me integreeruksime. Kui me teeme meie koolivõrgu korda nii, et me ei segregeeri lapsi enam eri koolidesse. Kui eesti ja vene lapsed saavad koos õppida. Kui lubame venelastel jääda venelasteks ega sunni neid assimileeruma. Siis hakkavad lahenema ka need probleemid, mis meil täna on: erinev inforuum, erinevad sissetulekud, erinevad elukohad," rääkis Kristina Kallas Vikerraadio saates Uudis+.

Samas saates osalenud Reformierakonna esimees Kaja Kallas ütles, et tema sellega ei nõustu, sest eesti keel ja kultuur vajab rohkem kaitset kui mõne teise suure riigi puhul.

"Yana Toom ütles ka, et eestlased ei integreeru. Aga meil on Eestis üle 800 000 eesti keele kõneleja, mida on maailma mastaabis väga vähe. Me peame kaitsma eesti keelt ja kultuuri. Ei saa öelda, et eestlased ei integreeru venelastega. Me elame Eestis ning meie keel ja kultuur on rohkem ohus, kui mõnel suurel maal meie lähedal. See ei tähenda, et Eestis elavatel inimestel ei saaks olla erinevat kultuurilist identiteeti," sõnas Kaja Kallas.

Kaja Kallas lisas, et Reformierakonna visioon on, et Eesti koolid peavad muutuma eesti keelseks ja eestikeelne õpe algaks juba lasteaiast.

"Mida väiksemad lapsed, seda kergemini õpivad nad keele ära. Ka vene vanemad toetavad üha enam seda, et nende lapsed saaksid õppida eestikeelses lasteaias ja koolis," väitis Kaja Kallas.

Kristina Kallas vastas, et on suur vahe, kas lasteaed muudetakse vaid eestikeelseks või saab kõikides lasteaedades õppida eesti keelt.

"Miks vene vanemad panevad täna oma lapsed venekeelsesse põhikool, siis põhjuseks on asjaolu, et piirkonnas pole eestikeelset kooli või ei toetata eestikeelses koolis lapse õpet piisavalt. Ja kui vanemad ise ka ei valda eesti keelt piisavalt, siis ei saa ka nemad oma last aidata."

Kristina Kallas ütles, et kui eesti ja vene lapsi koos õppima ei pane, siis ei lahene kunagi need probleemid, mis meil täna ühiskonna lõhestatusega on.

"Kui me muudaks kõik koolid ainult eestikeelseks, võtaks sinna juurde ka lasteaiad, nagu Reformierakond pakub, peaksime välja vahetama 3500 õpetajat. Alustame pigem sellest, et paneme lapsed ühte kooli kokku. Et nad oleksid 1. septembril, jõulupeol ja Vabariigi aastapäeval koos. Aga minna ropsti jõuga üle eestikeelsele õppele, meil pole selleks ettevalmistust," leidis Kristina Kallas.

Kaja Kallas sellega ei nõustunud, sest tema sõnul ei soovi Reformierakond täielikku eestikeelset õpet mitte üleöö, vaid näiteks Tallinna puhul viie aastaga.

"Loomulikult on õpetajate puudus probleem, aga õpetajaid on meil puudu ka matemaatikas ja füüsikas ning siin on lahendus kõigi õpetajate palga tõstmine. Aga minba ei arva, et õige lahendus oleks see, et ühes koolis õpib 1A klass eesti ja 1B klass vene keeles. Õige on see, et Eestis õpitakse ainult eesti keeles ja antakse võimalust võtta juurde emakeele tunde. Eesmärk peaks olema, et Eesti haridussüsteem on eestikeelne alates lasteaiast," arvas Kaja Kallas.

Reformierakonna esimees resümeeris, et kehv eesti keele oskus on just see põhjus, miks paljud venekeelsed jäävad tööhõivest eemale ajal, kui Eestis on suur tööjõu puudus.