Olulisemad asjaolud lühidalt:

* demokraadid võitsid tagasi kontrolli esindajatekoja üle;

* vabariiklased suurendasid enamust senatis;

* kubernerivalimistel said olulisi võite mõlemad parteid, kuid demokraadid on võitnud praeguse seisuga juurde kuus kubernerikohta;

* Trumpi olukord muutub esindajatekoja demokraatide kätte mineku tõttu kindlasti keerulisemaks, kuid näiteks mõju välispoliitikale võib olla üsna piiratud;

* sisuliselt pole kummalgi parteil põhjust väga palju rõõmustada - mingit suurt demokraatide "sinist lainet" ja üleüldist Trumpi hukka mõistmist ei toimunud, vabariiklased aga kaotasid esindajatekoja ja olulisi kubernerikohti;

* väga oluline on jälgida, milliseid järeldusi teeb Demokraatlik Partei - kui palju hakkab uus esindajatekoda Trumpi ründama ja millisele tiivale - vasakpoolsele või tsentristlikule - hakatakse panustama 2020. aasta presidendivalimisi silmas pidades;

* senatienamuse suurendamine on vabariiklaste jaoks tähtis näiteks kohtunike ametisse nimetamist silmas pidades;

* uue kongressi vabariiklased on tõenäoliselt oluliselt Trumpi-meelsemad, parteikaaslastest kriitikute arv on vähenenud;

* püstitati mitmeid ajaloolisi verstaposte, eriti tähelepanuväärne on naissoost rahvasaadikute arv suurenemine;

* mitmel pool oli probleeme seoses valimiste korraldamisega ning sellel teemal räägitakse lähiajal ilmselt veel palju.

Lühiülevaade

USA esindajatekoja puhul selgitasid need valimised välja kõik 435 liiget. 100-liikmelise senati puhul puudutasid valimised 35 senaatorikohta. Praeguse seisu kohaselt jätkavad vabariiklased senati kontrollimist ning demokraadid saavutavad üle pika aja enamuse esindajatekojas. Täpsemate tulemuste laekumist saab jälgida näiteks Politico, New York Timesi ja ABC Newsi veebilehtedel.

Samuti valiti 36 osariigis ja kolmel territooriumil kuberneri ning lisaks toimus palju valimisi osariikide või kohalike omavalitsuste tasandil. Kubernerivalimistel oli erinevaid tulemusi - mõnel pool õnnestus demokraatidel kuberneri ametikoht enda kätte tagasi võita (Kansas, Michigan ja Wisconsin), teistes osariikides (Florida ja Ohio) õnnestus aga vabariiklastel vastaskandidaatide pealetung peatada.

Vahevalimistel on USA poliitikas oluline roll ka ametisoleva presidendi toetuse hindamisel ning praeguse riigipea Donald Trumpi jaoks oli tegu esimeste vahevalimistega. Kuigi president ise ei kandideerinud, on ta olnud aktiivselt valimiskampaaniast osa võtmas ning käinud ka olulisteks poliitilisteks lahinguväljadeks kujunenud osariikides kampaaniaüritusi läbi viimas.

Seni oli enamus nii esindajatekojas kui ka senatis Vabariikliku Partei käes. Prognooside kohaselt oli demokraatidel tugev võimalus võita enamus enda kätte esindajatekojas, senati puhul seda aga eriti tõenäoliseks ei peetud, kuigi täielikult seda ei välistatud. Demokraadid vajasid esindajatekojas juurde 23 kohta ning selle eesmärgi on nad praeguste andmete kohaselt ka ületanud. Senatis vajasid demokraadid kaht kohta, kuid selle asemel pidid olema hoopis silmitsi mõne senise koha kaotusega.

Ka enamuse kaotamine esindajatekojas teeb Trumpi administratsiooni igapäevatöö oluliselt keerukamaks - alates eelnõude blokeerimisest kuni erinevate uurimiste algatamiseni.

USA idarannikul avati esimesed valimisjaoskonnad Eesti aja järgi kella 13 ajal ning viimased valimisjaoskonnad suletakse seal Eesti aja järgi ööl vastu kolmapäeva kell 4. Lääneranniku valimisjaoskonnad olid lahti Eesti aja järgi kella 6-ni hommikul ning osa Alaska jaoskondi lausa kella 8-ni.

Esialgsed tulemused hakkasid selguma mitmel pool juba tundide jooksul pärast valimisjaoskondade sulgemist. Mõnel pool aga kulub viivituste, vaidluste ja kaebuste tõttu täpsete tulemuste selgumiseni päevi, isegi nädalaid, sest üksikjuhtudel võib vaja minna teist vooru.

NB! Taustainfo jätkub pärast otseblogi akent.

OTSEBLOGI:

NB! Otseblogi näitab 20 viimast postitust, ülejäänute lugemiseks tuleb vajutada "Load more".

TAUST

Senati ja esindajatekoja valimiste puhul on oluline meeles pidada, et on osariike, kus võitjas enam keegi eriti ei kahelnud ning seega tasus kõige rohkem tähelepanu pöörata nende osariikide valimistele, mida uuringufirmad iseloomustasid väljendiga "toss-up" ehk kus mõlemal kandidaadil oli üsna võrdne võiduvõimalus.

Suuri üllatusi ei olnud ning mainekamate väljaannete prognoosid pidasid - erinevalt näiteks 2016. aasta presidendivalimistest - üldjoontes paika.

Senat

USA senatis on praegu 51 vabariiklast ja 47 demokraati. Lisaks on senatis kaks parteitut senaatorit.

Valimised puudutavad 33 saadikukohta, millest 26 kuulub seni demokraatidele ja nendega üldjuhul koos hääletavatele kahele sõltumatule senaatorile Angus Kingile ja Bernie Sandersile. Üheksa valitavat kohta kuulub seni vabariiklastele.

Kuigi senatis enamuse saavutamiseks oleks demokraatidel läinud vaja vaid paari kohta, tegi Demokraatliku Partei olukorra raskeks see, et vabariiklastele kuuluvaid kohti oli seekordsetel valimistel ainult üheksa ning samal ajal tuli pingsalt tegeleda hoopis demokraatide käes olevate kohtade kaitsmisega. Nimelt olid kümme kandideerivat ja ametisolevat demokraatidest senaatorit osariikidest, kus Trump 2016. aastal võitis.

Esindajatekoda

435-kohalises esindajatekojas kuulus seni vabariiklastele 235 ja demokraatidele 193 kohta. Esindajatekojas on vabariiklased omanud enamust juba alates 2011. aastast.

Sisulist heitlust oli oodata 70 mandaadi pärast - 14 kaldub neist demokraatidele, 25 vabariiklastele ning 31 kohta on saanud uuringufirmadelt hinnangu "toss-up".

Demokraadid vajasid vabariiklastelt vähemalt 23 kohta ning selle eesmärgi on nad praeguse seisuga juba ületanud. Suurt "sinist lainet" küll ei olnud, kuid mõnevõrra ületasid demokraadid siiski ootusi.

Kuberneride valimised ja kohalikud valimised

Kuberneride valimised toimusid 6. novembril 36 osariigis ja kolmel territooriumil.

Olukorra muutis mitmel pool huvitavaks asjaolu, et seniste kuberneride ametiaeg on täis saanud ning seega olid paljud mõlema suurpartei kandidaadid esimest korda sellele ametikohale pürgimas.

Pingelisemad ja enim meedia tähelepanu pälvinud valimisheitlused olid Georgias, Floridas ja Ohios.

Georgias, kus senise vabariiklasest kuberneri Nathan Deali ametiaeg läbi sai, on vastamisi senine osariigi sekretär Brian Kemp ja demokraate kohalikus esindajatekojas esindav Stacey Abrams. Seal on tulemus veel välja kuulutamata, kuigi tõenäoliselt läheb võit vabariiklasele.

Floridas, kus samuti on tegu senise kuberneri ametiaja lõppemisega, soovisid osariiki juhtima hakata USA esindajatekoja vabariiklasest liige Ron DeSantis ning üllatuskandidaadina esile kerkinud vasakpoolne demokraat Andrew Gillum. DeSantis saavutas väga napi võidu.

Ohios saab täis Trumpi vabariiklasest kriitiku John Kasichi ametiaeg ning vabariiklastest üritas tema mantlipärijaks saada Mike DeWine, kes ka võidukaks osutus. Demokraate esindas Richard Cordray.

Demokraadid aga võitsid vabariiklastelt kubernerikoha näiteks Kansases ja Michiganis.

Kohalikest valimistest väärisid ilmselt kõige rohkem rahvusvahelist tähelepanu linnapeavalimised Newarkis, Phoenixis, San Franciscos, Washington D.C.-s, Nashville'is ja Anchorage'i omavalitsuses. Kokku on osariikides võimalik valijatel langetada otsus rohkem kui 6600 ametikoha asjus.

Lisaks toimus 34 osariigis 157 referendumit muuhulgas hääletusõiguse, marihuaana kasutamise, tervishoiu ja maksustamise valdkonnas.

Pikemaid ülevaateid USA vahevalimistest on teinud näiteks Vox, Politico, Reuters, New York Times, Fox News ja BBC.