New Yorgi ülikooli riigiteaduste professori Lawrence Mead'i kontor asub Manhattani keskel. Ta töötab pisikeses toas, mille sarnaseid on USA-s palju. Õue vaadates on aga kohe aru saada, et see keskkond on hoopis teistsugune kui mõnes USA tööstuspiirkonnas. Vahevalimistel mängivad aga need alad oluliselt suuremat rolli, kui maailmalinn New York. Täpselt nii nagu paar aastat tagasi presidendivalimistel, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Paljud kesklääne tööstusosariigid, samuti mõned lõunaosariigid jaotuvad minu arvates erakondade vahel võrdselt. Tuleb meeles pidada, et Trump ei võitnud presidendivalimisi väga suure eduga. Ta tegelikult sai üleriigiliselt vähem hääli. Seega ma arvan, et need on kohad, kus otsustatakse, kas kongressis toimub muutus," selgitas Mead.

Ta tegelikult ei usu, et demokraadid suudaksid senati või esindajatekoja enamuse vabariiklastelt ära võtta.

Washington Posti poliitikatoimetaja Michael Scherer aga temaga ei nõustu.

"Tundub, et on piisav hulk osariike, mille esindajatekoja kohad olid seni vabariiklaste käes ja kus president on praegu ebapopulaarne, nii et vabariiklased kaotaksid esindajatekoja kontrolli," rääkis Scherer.

Analüütikute hinnangul on aga selge, et nende valimiste põhikangelane on taaskord president Trump.

"Kuigi ta ei ole valimissedelil ning teda ei valita, siis on see tõenäoliselt oluline teema neile, keda valitakse. Ma mõtlen siinkohal eelkõige kongressi liikmeid. Nad peavad võtma Trumpi suhtes seisukoha ja saama inimeste toetuse," ütles Mead.

"Paljud märgid näitavad, et ta on oluliselt ebapopulaarsem kui teised presidendid oma ametiaja samas punktis ja tegelikult paljud inimesed on tugevalt tema vastu,
mis hakkab valimistel olulist rolli mängima," märkis Scherer.

Vahevalimistel lähevad hääletusele kõik 435 esindajatekoja kohta. 100 senaatorist peab valimistel osalema 35. Lisaks valitakse teatud linnades meere ning osariikides kubernere.

Pikemat analüüsi USA vahevalimistest vaata artiklile lisatud "Välisilma" videost.