Enim mõjutas kaubavahetuse kasvu mineraalsete toodete nagu õlide ja mootorikütuste nii ekspordi kui ka impordi suurenemine, teatas statistikaamet.

Tänavu septembris eksportis Eesti kaupu jooksevhindades 1,2 miljardi euro värtuses ja importis 1,3 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 76 miljonit eurot, mullu septembris oli see 70 miljonit eurot.

Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid septembris Soome, mis andis 15 protsenti kogu kaupade ekspordist. Rootsi, Ameerika Ühendriikide ja Läti kõigi osatähtsus oli aga 10 protsenti.

Soome eksportis Eesti enim elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Rootsi elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid, Ameerika Ühendriikidesse elektriseadmeid ja mineraalseid tooteid, Lätti mineraalseid tooteid nagu elektrienergia ja kütuselisandid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu nagu toorpiim ja õlu.

Eksport suurenes enim Ameerika Ühendriikidesse 104 miljoni euroga, Singapuri 33 miljoni euroga ja Nigeeriasse 23 miljoni euroga. Ameerika Ühendriikidesse kasvas enim elektriseadmete ning Singapuri ja Nigeeriasse mineraalsete toodete väljavedu. Enim kahanes eksport Saksamaale 32 miljoni euroga ja Rootsi 27 miljoni euroga.

Kaupadest eksportis Eesti septembris kõige rohkem mineraalseid tooteid, mis moodustasid 18 protsenti kogu kaupade ekspordist, elektriseadmeid (16 protsenti) ning puitu ja puittooteid (10 protsenti).

Enim kasvas mineraalsete toodete ning puidu ja puittoodete väljavedu vastavalt 132 ja 12 miljoni euroga. Enim vähenes transpordivahendite väljavedu 28 miljoni euroga.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus oli 2018. aasta septembris kogu kaupade ekspordist 70 protsenti. Eesti päritolu kaupade väljavedu suurenes eelmise aasta septembriga võrreldes 10 protsenti, kuid re-eksport 12 protsenti.

Enim kasvas Eesti päritolu mineraalsete toodete nagu õlid ja põlevkivikütteõli, elektriseadmete ning puidu ja puittoodete nagu puitgraanulid ja kasepaberipuit eksport. Eesti päritolu toodete osatähtsus moodustas kogu mineraalsete toodete väljaveost 56 protsenti.

Septembris importis Eesti kõige enam kaupu Soomest, moodustades 14 protsenti kogu kaupade impordist, Venemaalt 11 protsendiga, Leedust ja Rootsist kummastki 10 protsendiga.

Soomest imporditi kõige rohkem mineraalseid tooteid ning metalli ja metalltooteid, Venemaalt ja Leedust mineraalseid tooteid, Rootsist elektriseadmeid ja transpordivahendid. Kõige rohkem suurenes import Venemaalt, moodustades 72 miljonit eurot, Rootsist 27 miljoni euroga ja Soomest 24 miljoni euroga. Venemaalt ja Soomest suurenes enim mineraalsete toodete nagu kütuselisandid ja mootorikütus ning Rootsist elektriseadmete import.

Kaupadest imporditi Eestisse enim mineraalseid tooteid, mis moodustas 16 protsenti kogu kaupade impordist, elektriseadmed moodustasid 14 protsenti ning mehaanilised masinaid 10 protsenti. Enim suurenes mineraalsete toodete ning mehaaniliste masinate sissevedu vastavalt 110 ja 17 miljoni euroga. Enim kahanes transpordivahendite sissevedu 14 miljoni euroga.