See oli Põhja-Korea esimene ametlik teadaanne relvakatsetusest pärast seda, kui Pyongyang alustas jaanuaris pingelõdvendusprotsessi Lõuna-Korea ja Ühendriikidega. 

"Kim Jong-un ...külastas riigikaitse akadeemia katsepolügooni ja jälgis värskelt väljaarendatud ülimoodsa taktikalise relva katsetust," edastas Põhja-Korea ametlik uudisteagentuur KCNA. 

KCNA teatel oli katsetus edukas, kuid uudisest ei selgunud, mis tüüpi relvaga on tegemist.

Kim väljendas "suurt rahulolu" ja ütles, et katsetus märkis "otsustav pööret" sõjaväe lahinguvõime tugevdamisel, edastas agentuur. 

"Kõrgtehnoloogilist taktikalist relva" oli välja töötatud pikka aega ning see "loob meie riigile läbitungimatu kaitse ja tugevdab meie rahvaarmee võitlusjõudu", lisati teates.

Sõna "taktikaline" näib viitavat sellele, et katsetusega polnud seotud ühtegi kaugmaa ballistilist raketti ega tuumaseadet. 

"Viidates sellele kui taktikalisele relvale, saadab ta sõnumi, et katsetus ei ole relvastatud provokatsioon," ütles anonüümsust palunud Lõuna-Korea kaitseministeeriumi ametnik ajakirjanikele.

"Meie sõjaväe jaoks ei ole kohane käsitleda seda provokatsioonina olukorras, kus Põhja-Korea on kinnitanud, et see on kõrgtehnoloogilise taktikalise relva katsetus," sõnas ta. 

Lõuna-Korea uudisteagentuur Yonhap edastas anonüümsust palunud valitsusallikat tsiteerides, et katsetatud relv on tõenäoliselt kaugmaa suurtükk.

Soulis asuva Asani poliitikauuringute instituudi analüütik Shin Beom-chul ütles AFP-le, et katsetuse eesmärk on ilmselt saata Washingtonile praeguse patiseisu kohta "poliitiline sõnum".

"Üldiselt viiakse kõrgtehnoloogiliste relvade katsetusi läbi salaja, kuid Põhja-Korea teatas sellest avalikult, et näidata oma frustratsiooni," sõnas ta. 

Põhja-Korea otsusel peatada tuuma- ja raketikatsetused oli otsustav tähtsus diplomaatilise sula käivitamisel ning USA president Donald Trump on seda otsust korduvalt kiitnud. 

Põhja-Korea otsustas pärast pingelist ja vastasseisust kantud 2017. aastat panustada tänavu diplomaatiale ja alustada suhete normaliseerimist Lõuna-Korea, Jaapani ja USA-ga, kuid Jaapani ja USA ametnikud suhtuvad skeptiliselt sellesse, kas stalinistlik riik ka tegelikult oma tuumarelvadest loobuda kavatseb, kahtlustades, et Pyongyang püüab saavutada sümboolsete sammudega sanktsioonide leevendamise. 

USA president Donald Trump ja Kim sõlmisid juunis Singapuris esimest korda kohtudes üldsõnalise kokkuleppe Korea poolsaare tuumavabaks muutmiseks.

Sestsaadik on avalikkusele teadaolevalt tuumarelvitustamiskõnelused visalt edenenud, ehkki Soul ja Pyongyang on omavahelise pingelõdvendusega jõudsalt edasi liikunud.  

ÜRO võttis USA eestvedamisel eelmisel aastal vastu kolm karmi Põhja-Korea vastast sanktsioonipaketti ning Washington on kutsunud kõiki riike jätkama nende karmikäelist jõustamist. Sanktsioonide eesmärk on jätta Pyongyang ilma tulust, millega rahastada oma kulukaid raketi- ja tuumaprogramme.

Põhja-Korea omakorda leiab, et on astunud piisavalt samme sanktsioonisurve leevendamiseks ning enne sanktsioonide kergendamist ei ole mõtet loota denukleariseerimiskõneluste edenemist.

USA usub endiselt Põhja-Korea antud lubaduste täitmist

USA usub endiselt, et Pyongyang täidab denukleariseerimislubadused, mis anti president Donald Trumpi ja Põhja-Korea liidri Kim Jong-uni ajaloolisel tippkohtumisel, ütles välisministeeriumi kõneisik neljapäeval.

"Singapuri tippkohtumisel andsid president Trump ja esimees Kim mitmeid lubadusi lõpliku, täieliku ja tõestatud denukleariseerimise ja Põhja-Koreale säravama tuleviku loomise kohta," ütles USA avalduses. "Me räägime põhjakorealastega kõigi nende lubaduste elluviimisest."

Washingtoni sõnul on USA selgelt öelnud, et kui Kim Jong-un muudab Põhja-Korea tuumavabaks, siis on tema riigil särav tulevik.