Kohus mõistis Tomingasele AS-ilt Eesti Meedia mittevaralise kahju hüvitisena välja 3000 eurot, ajakirjanikelt Risto Berendsonilt ja Joosep Värgilt kummaltki 500 eurot ning ühtlasi kõigilt kolmelt Tomingase menetluskuludena 3637,2 eurot.

Samuti käskis kohus eemaldada Postimehe võrgulehelt mullu 8. juunil ilmunud ja valeandmeid sisaldanud artikli "Bordelliärika kautsjoni korraldas Sarapuu väimees" ning avaldama Postimehe paberlehes teate, milles leht tunnistab, et avaldas Tomingase kohta valeandmeid.

Postimees täitis kohtuotsuse reedel, 16. novembril, kuid teatas, et kuigi leht põhiosas nende kahjuks tehtud kohtuotsust ei vaidlusta, siis ei nõustu leht sellega, et artikli eest on vastutavaks tehtud ka ajakirjanikud.

Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar ja uuriva toimetuse juht Holger Roonemaa märgivad Postimehe toimetuseveerus, et nad on otsustanud kaasust Margo Tomingas vs. AS Eesti Meedia selle põhisisus mitte vaidlustada.

"Küll aga vaidleme edasi selles osas, mis puudutab ajakirjandusväljaande kõrval vastutuse panemist ka konkreetse loo kahele autorile isiklikult. Oleme seisukohal, et olukorras, kus põrus toimetus, ei ole kohane panna vastutama üksikut töötajat. See on ohtlik sõnavabadusele," märgivad Hussar ja Roonemaa.

Mullu 8. juunil avaldas Postimees oma võrguväljaandes artikli pealkirjaga "Bordelliärika kautsjoni korraldas Sarapuu väimees" ning järgmisel päeval ilmus sama artikkel paberväljaandes.

Artiklis väitsid ajakirjanikud Risto Berendson ja Joosep Värk, et Tomingas korraldas bordelliäris kahtlustatava Tanel Aaviku kautsjoni tasumise.

Kohus võttis asja juurde Aaviku kriminaalasja toimikust maksekorralduse kautsjoni tasumise kohta, millest selgub, et selle tasusid Tomingasega mitte seotud juriidilised isikud.

Kohus märkis, et ajakirjanikud ja Eesti Meedia ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et Tomingas oleks oleks korraldanud kautsjoni tasumise.

"Seega on kohtu hinnangul faktiväide selle kohta, et hageja korraldas Tanel Aaviku kautsjoni tasumise ebaõige ja tegemist on kostjate poolt ebaõige faktiväite avaldamisega," tõdes kohus.

Kohus toonitas, et teise isiku kohta faktiväite avaldamise korral lasub andmete avaldajal kohustus kontrollida andmete tegelikkusele vastavust.

Kohus leidis, et ajakirjanikud ja Eesti Meedia ei ole põhjendanud ega tõendanud, et nad oleksid üldse oma kontrollikohustust täitnud ning leidis, et avalikkusel ei saa olla huvi ebaõigete andmete teadasaamiseks.

Kohus nentis, et artiklite pealkirjad "Bordelliärika kautsjoni korraldas Sarapuu väimees" ja "Bordelliärika kautsjoni taga Sarapuu väimees" on Tomingast halvustavad, kuna avaldatud kujul on kohtu hinnangul ajakirjanikud soovinud sellega teda halvustada.

"Üldjuhul ei ole midagi halba selles, kui kuriteos kahtlustatava tuttav tasub tema eest kautsjoni. Küll aga on võimalik sellest ajakirjanduses kirjutada erineval viisil. Kohtu hinnangul on kostjad soovinud seda asjaolu negatiivses valguses rõhutada ja sealhulgas kohtu arvates ka selleks, et artikli müügiedu suurendada. Antud asjaolu oleks olnud kohtu hinnangul võimalik avaldada ka oluliselt neutraalsemal viisil, hagejat halvustamata," tõdes kohus.

Tomingast esindas vandeadvokaat Diana Minumets ning Eesti Meediat ja ajakirjanikke vandeadvokaat Paul Keres.