Neljapäeval tegi valitsus kahetsusväärse otsuse mitte toetada Eesti osalust rahvusvahelises ränderaamistikus.

Raamistikus, mis koondab üheks kompaktseks tervikuks juba olemasoleva rahvusvahelise õiguse, et muuta piiriülest rännet korrapärasemaks ja turvalisemaks.

Raamistikus, mille eesmärk on muu hulgas võidelda smugeldamise ja inimkaubanduse vastu, parandada rännet puudutava info ja konsulaarabi kättesaadavust, arendada piiriülest koostööd piiride valvamisel ja ebaregulaarsete migrantide koduriiki tagasisaatmisel, tegeleda efektiivsemalt rände juurpõhjustega ning võidelda diskrimineerimise ja rännet puudutava valeinfoga.

Kuid just valeinfo ja alusetu hirmutamine said ränderaamistikule saatuslikuks. See ei ole esimene kord: me nägime täpselt sama 2015. aastal, kui inimesi hirmutati massimmigratsiooni ja Eesti riigi väljasuremisega.

Nüüd, kolm aastat hiljem võime selgelt öelda, et need väited ja hirmud olid üheselt alusetud, kuid viimase nädala jooksul oleme kuulnud täpselt samu lauseid uuesti esile kerkimas. Kui toona jätkus valitsusel selgroogu astuda välja inimõiguste ja solidaarsuse eest, siis seekord läks teisiti.

Ränderaamistik liigub aga edasi, nähtavasti küll ilma Eesti osaluseta. Ülejäänud ÜRO liikmesriigid võtavad selle dokumendi vähem kui kuu aja pärast Marrakechis vastu. Sest inimesed rändavad, on seda alati teinud ja teevad seda ka edaspidi. Kogu inimkonna ajalugu on rändeajalugu. Korrapärane ränne ja parem rahvusvaheline koostööd on meie kõigi huvides. Ka Eesti huvides.

Samal ajal on rõõm öelda, et ÜRO rahvusvaheline pagulasraamistik (mis on eraldiseisev dokument) sai mõni päev tagasi ÜRO peaassamblee sotsiaal-, humanitaar- ja kultuuriasjade komitees liikmesriikide üleüldise heakskiidu ning liigub juba selle aasta lõpus või järgmise alguses edasi suurde saali.

Loodetavasti jätkub Eesti ametkondadel jõudu ja püsivust selle leppe olulisust selgitada nii riigikogule kui ka laiemale avalikkusele. Et jälle ei juhtuks nii, et vale on juba Eestile mitu tiiru peale teinud, kui tõde lõpuks püksid jalga saab. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.