Rootsi tsentristide juht loobus samuti võimukõneluste juhtimisest ({{commentsTotal}})

{{1542874680000 | amCalendar}}
Foto: EPA/Scanpix

Rootsi Keskpartei juht Annie Lööf teatas, et loobub katsetest uut valitsust moodustada. Tegemist on juba kolmanda parteijuhiga, kes septembrikuiste valimiste järel valitsuskõneluste pidamisest loobub.

Rootsis olid valimised juba septembri algul, aga siiani pole õnnestunud valitsust kokku saada. Lööfi sõnul pole Rootsi parteid koostööks valmis ning suurimaks vaidlusküsimuseks olevat peaministri isik, vahendas Yle.

Parlamendi spiiker, Mõõdukat Koalitsiooniparteid esindav Andreas Norlén kavatseb veel neljapäeval teatada, kuidas valitsuse moodustamise teemal edasi liigutakse.

Lööf kohtus Norléniga hommikul ning arutas võimalikke variante uue valitsuse moodustamiseks.

Pressikonverentsil selgitas Lööf, et kohtus möödunud nädala jooksul korduvalt nii paremtsentristlikku allianssi kuuluvate parteide kui ka sotsiaaldemokraatide ja roheliste esindajatega. Vasakpartei (Vänsterpartiet) ja Rootsi Demokraatide esindajatega ta ei kohtunud.

Lööfi sõnul leiti läbirääkimiste käigus mitmeid asju, mille puhul oli parteidel kattuv arusaam. Sellisteks teemadeks olid näiteks maksupoliitikat, tööturgu, julgeolekut, tervishoidu, riigikaitset ja keskkonda puudutavad küsimused. Paraku ei jõutud kokkuleppele valitsuskoalitsiooni koosseisu asjus, eriti peaministri isiku teemal. See osutus ka määravaks, sest kaks suurparteid - Mõõdukas Koalitsioonipartei ja sotsiaaldemokraadid - olid peaministrina valmis nägema vaid oma esindajat.

Keskpartei juht oli sisuliselt käinud välja kolm võimalust valitsuse moodustamiseks. Paremtsentristlik allianss koos sotsiaaldemokraatide või rohelistega või siis Keskpartei ja Liberaalne Rahvapartei moodustatud vähemusvalitsus, mis saab parlamendis tuge teistelt parteidelt. Lööf üritas enda sõnul lähtuda teemadest ja parteideülesest koostööst ning jätta peaministri isikut puudutava küsimuse teisejärguliseks, kuid paraku osutus valitsusjuhi isik võimalike partnerite jaoks kõige tähtsamaks asjaoluks.

Lööfi näol oli juba kolmanda võimukõneluste eestvedajaga. Enne teda olid üritanud valitsust moodustada Mõõduka Koalitsioonipartei juht Ulf Kristerssson ja senine sotsiaaldemokraadist peaminister Stefan Löfven.

Kristerssoni kandidatuuri lükkas Riksdag küll 14. novembril tagasi. Märkimisväärne on see, et tema kahest parteist koosnema pidanud vähemusvalitsus ei pälvinud toetust kahelt paremtsentristliku alliansi liikmelt, kellega ühiselt valimistele mindi - ehk Lööfi Keskparteilt ja Liberaalselt Rahvaparteilt. Paremtsentristliku alliansi teatav lõhestumine oli tingitud sellest, et Kristersson taotles oma vähemusvalitsusele ka paremäärmusluses süüdistatud Rootsi Demokraatide toetust ning see samm kunagistele partneritele ei sobinud.

Valitsuse moodustamist on katsetanud ka Löfven, aga ka tema pole õnnestunud.

Seaduse järgi tuleb korraldada uued valimised, kui peaministrikandidaat neljal korral parlamendis läbi kukub. Pärast Kristerssoni läbikukkumist on seega jäänud veel kolm võimalust, sest Löfveni ja Lööfi uued plaanid parlamendi ette ei jõudnudki.

Varem on palju räägitud võimalusest, et paremtsentristlik allianss laguneb täielikult ning Keskerakond ja Liberaalne Rahvapartei sõlmivad hoopis vasaktsentristidega mingi kokkuleppe, kui mitte valitsuskoalitsiooni. Ka Lööfi ennast on nimetatud nn kompromisskandidaadiks ja võimalikuks uueks peaministriks.

Riksdagi koosseis pärast septembris toimunud valimisi:

Senine valitsuskoalitsioon

* sotsiaaldemokraadid (Sveriges socialdemokratiska arbetareparti ehk SAP) - 100 kohta;

* rohelised (Miljöpartiet de gröna ehk MP) - 16 kohta;

Senist valitsust toetanud jõud

* Vasakpartei (Vänsterpartiet) - 28 kohta;

Paremtsentristide allianss

* Mõõdukas Koalitsioonipartei (Moderata samlingspartiet) - 70 kohta;

 * Keskpartei (Centerpartiet) - 31 kohta;

* Liberaalne Rahvapartei (Folkpartiet liberalerna) - 20 kohta;

* Kristlikud Demokraadid (Kristdemokraterna) - 22 kohta;

Muu opositsioon

* Rootsi Demokraadid (Sverigedemokraterna) - 62 kohta.

 

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: